LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas T.R.-i kaebust Delfi kirjutise „Kütuseaktsiisi langetamise aktsiooni veab kunstnik, kes kasutas vähihaige lapse portreed perekonna keelu kiuste oma huvides” (Marianne Ubaleht, 22.10.18) kohta.

Kaebuse kohaselt avaldas Delfi T.R.-i kohta ebaõiget informatsiooni (petuskeemi korraldamine), kuid ei avaldanud kaebuse esitaja vastulauset. T.R.-i sõnul on artikkel Ekspress Meedia kättemaks selle eest, et T.R. on kohtusse kaevanud Toivo Tänavsuu. Kaebuse esitaja sõnul jätab Delfi artikkel tähelepanuta asjaolu, et andmekaitseinspektsioon ei algatanud menetlust vähihaige lapse perekonna taotluse alusel. Lisaks on kaebuse esitaja häiritud sellest, millise foto temast on loole lisatud.

Delfi ASNile oma seisukohta ei avaldanud. Kaebuse esitaja kinnitusel ei ole toimetus ka talle vastulausetaotluse suhtes midagi selgitanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Delfi on rikkunud head ajakirjandustava eeskätt vastulause avaldamata jätmise osas.

Kirjutistes esitatud faktiväidete suhtes on ASNil keeruline seisukohta anda, sest puuduvad protsessuaalsed vahendid tõe väljaselgitamiseks. Tõendamiskohustus avaldatava suhtes lasub toimetusel (EAEK p 4.1), millest tulebki lähtuda. Kirjutises on esitatud hulgaliselt ebamäärast päritolu kahtlustusi petturluses, mida justkui kinnistab viide (pealkirjas ja tekstis) vaidluse kohta vähihaige lapse vanematega. Petturluse olemust ei ole kirjutises avatud ega seda tõendatud – viidatakse vaid hinnangutele sotsiaalmeedias. Selles kontekstis oleks vastulause avaldamine olnud vajalik ja mõistlik.

Ajakirjanduse eetikakoodeksi p 5.2 kohaselt saab vastulausega parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Vastulauseks ei saa nõuda rohkem ruumi/aega, kui oli kasutada kriitikaks. Kui toimetus leidis, et taotletav vastulause ei vasta ette nähtud tingimustele, tulnuks toimetusel koostöös vastulause taotlejaga kujundada vastulause vastuvõetavaks nii taotleja kui ka toimetuse jaoks. Kaasuste 538, 688 ja 689 puhul on ASN samalaadses olukorras märkinud, et kui vastulausega taotletakse enamat kui ilmunud faktide ja tsitaatide korrigeerimist, tuleb taotlejal ja toimetusel jõuda kokkuleppele. Toimetusel kui tugevama positsioonil olijal on selle juures võtmeroll. Kindlasti peab toimetus vastulause taotlejale selgitama, miks ei saa vastulauset esitatud kujul avaldada.

Foto kasutamise suhtes tekkinud probleem ei ole lahendatav ajakirjanduseetika raames.

Prof. Epp Lauk,
esimees