LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Georg Kirsbergi kaebust ajalehe Saarte Hääl kirjutise “Saarlasest mereväeohvitser Rait Luks: see on laim!” (Raul Vinni, 22.9.2012) kohta.

Kaebuse kohaselt on artikkel kirjutatud kaebuse esitaja suhtes negatiivses toonis. On esitatud mitme inimese anonüümsed tõendamatud ja tõele mittevastavad hinnangud kaebuse esitaja suhtes, mis esiteks ei ole mitte kuidagi tõestatavad ja teiseks ei vasta tõele. “Need inimesed andsid oma tunnistusi ülemate juuresolekul ning neid on mõjutatud, et päästa mereväe mainet,” kirjutab kaebuse esitaja. Toimetus pole ära kuulanud kaebuse esitajat ega küsinud kordagi vastulauset. Kaebuse esitaja soovinuks vastulausena esitada tõestatud süüdistused Luksi kohta, kelle positsiooni konfliktis ajaleht vahendab.

Saarte Hääle peatoimetaja Merike Pitk ja ajakirjanik Raul Vinni selgitasid ühiselt ASNile, et kõnesolev artikkel oli ajendatud Georg Kirsbergi süüdistustest mereväe kohta, mis tulid avalikuks 20. septembril erinevates meediakanalites. 21. septembril kajastas juhtumit ka ETV saade “Pealtnägija”, kus Georg Kirsberg sõna võttis. Meediakajastuse taustaks oli Georg Kirsbergi teenistusest lahkumisel kirjutatud ettekanne mereväe olukorrast. See dokument oli vaatamata ametkondlikule otstabele tehtud internetis vabalt kättesaadavaks ja seetõttu oli see olemas ka Saarte Hääle toimetusel. Kirsbergi seisukohtade osas tugines toimetus nimetatud ettekandele, mis muu hulgas oli kriitiline Rait Luksi suhtes. Et Luks on saarlane ning olnud Saarte Hääle portreepersoon, põhjendab see kohaliku ajalehe huvi teema vastu. Kõikide Kirsbergi suhtes kriitiliste allikate nimed on toimetusele teada, kuid nad ei soovinud oma nime avalikustamist, kuna nende arvates on Kirsbergi väited laim. Toimetus rakendab allikate suhtes allikakaitse põhimõtteid. Vastulause kui sellise avaldamisest pole toimetus keeldunud. Et aga Georg Kirsbergi vastulause oli mitte artiklis avaldatu ümberlükkamine, vaid tõestamata süüdistused mereväeohvitseride pihta, siis ei saa toimetus selle suhtes vastutust võtta ega teksti sellisena avaldada.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Saarte Hääl on rikkunud head ajakirjandustava.

Saarte Hääle artikkel ei ole pelk varemilmunu refereering, vaid uus teemapüstitus. ASN on samas varem märkinud, et ka varem ilmunud materjalide refereerimisel ja taasavaldamisel tuleb kontrollida materjali vastavust heale tavale, muu hulgas seda, et seotud osapoolte seisukohad oleksid võrdväärselt esitatud. Seetõttu tulnuks käesoleval juhul toimetusel kõigi osapoolte argumente ühetaoliselt täiendavalt uurida. Ei ole mõistlik eeldada, et lugeja on kursis varem mujal avaldatud samateemalise materjaliga ning loob selle põhjal ise igakülgse tasakaalustatud pildi. Tasakaaluks ei saa lugeda olukorda, mille puhul ühte konflikti osapoolt intervjueeritakse täiendavalt, teise seisukohtade puhul lähtutakse aga varem avaldatust ja isegi avalikkusele mittemõeldud ametkondlikest dokumentidest (asjaolu, et tegu on mereväe organisatsioonisisese raportiga, leiab märkimist alles artikli eelviimases lõigus).

Kahetsusväärselt on toimetus iseenesestmõistetavusega suhtunud ametkondliku dokumendi (Kirsbergi ettekanne) avalikkusesse lekkimisse, vihjates selgituses ASNile Kirsbergi võimalikule seotusele ettekande lekkimisega. Toimetuse väitel pole Kirsberg tõendanud, et ta pole ise ettekannet lekitanud. ASNi hinnangul ei ole olemasoleva materjali baasil tõendatud ka, et ta oleks ettekande avalikkuse ette viinud. Sellest lähtuvalt on ASN seisukohal, et toimetus ei ole piisavalt kaalunud avaliku huvi nüansse ning on pigem asunud ühe konfliktiosalise positsioonide kaitsele, lähtudes eeskätt asjaolust, et isik on pärit ajalehe levipiirkonnast.

ASN ei võta seisukohta Georg Kirsbergi vastulause relevantsuse suhtes. Küll aga on seisukohal, et toimetus pidanuks koostöös vastulause taotlejaga leidma võimaluse seada vastulause selliseks, et see rahuldaks nii taotlejat kui ka toimetust. Kui vastulausega taotletakse enamat kui ilmunud faktide ja tsitaatide korrigeerimist, tuleb taotlejal ja toimetusel jõuda kokkuleppele. Toimetusel kui tugevama positsioonil olijal on selle juures võtmeroll.

Prof. Epp Lauk,
Esimees