Ühe sündmuse kajastamine erinevates meediakanalites Priit Simsoni uudisloost „Afganistani senisest viis korda enam sõdureid” lähtunud uudiste põhjal
Elise Jüssi, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna tudeng

Eesti Päevalehes (EPL) ilmus 29. aprillil 2005 Priit Simsoni kirjutatud uudis „Afganistani senisest viis korda enam sõdureid”, mis käsitles kaitsejõudude võimalikku plaani suurendada Eesti kaitseväelaste arvu Afganistanis kuni saja meheni. Selle temaatika tõstatas küll Postimees Online (PMO) BNSi uudisele toetudes juba 25. kuupäeval, ent väga üldiselt ja pinnapealselt, piirdudes nendinguga, et „Eesti suurendab tänavu oma osalust NATO operatsioonil Afganistanis riigikogu poolt lubatud piirmäärani” (PMO 25.04.2005) ning vaadeldes vaid lähitulevikku („Eesti panus taastamismeeskonda piirneb esialgu seitsme-kaheksa kaitseväelasega, kes lähevad missioonile eeldatavasti käesoleva aasta teisel poolel.”). EPL see-eest hakkas teemat põhjalikumalt uurima ning sai nii-öelda suurema asja jälile.

Kohe pärast EPLi uudist paberkandjal avaldati lugu muuhulgas Postimees Online’is („Kaitsevägi tahab Afganistani saata viis korda enam sõdureid”), BNSis („Riik tahab saata Afganistani viis korda enam sõdureid”), Delfis („Afganistani tahetakse saata rohkem sõdureid”) ja Eesti Televisooni uudisteportaalis („Eesti sõdurite arv Afganistanis viis korda suuremaks?”). Samuti avaldasid nii Postimees kui SL Õhtuleht järgmisel päeval selle loo paberkandjal lühiuudisena, pealkirjastades selle vastavalt „Riik tahab saata Afganistani viis korda enam sõdureid” ja „Afganistani rohkem sõdureid”. Sellisest kajastusest kasvab välja mitmeid meediakriitilisi probleeme. Nii tulebki järgnevalt vaatluse alla, kuidas on erinevad meediakanalid seda uudist kajastanud ning millised meediakriitilised probleemid ühelt poolt uudise enda ja teiselt poolt erinevate kajastuste mõttes esile kerkivad.

Sündmuse kajastamine meediakriitilises võtmes

Kuna kõik järgmised kajastused põhinevad eelkõige 29. aprilli EPLi artiklil „Afganistani senisest viis korda enam sõdureid”, siis kõigepealt tulebki vaatluse alla EPLi uudis meediakriitika seisukohalt, lähtuvalt teema olulisusest, teabe igakülgsusest ja tasakaalustatusest, allikavalikust ning keelekasutusest.

Igal juhul on tõstatatud teema äärmiselt oluline, seda eriti nii väikese rahvaarvuga riigis nagu Eesti. Kui eesti noormeeste arvu ohtlikus piirkonnas tahetakse märkimisväärselt suurendada, on see väga tähtis nii üksikisiku tasandilt vaadates (nt poiste omaksed) kui ka laiema avalikkuse jaoks.

Seetõttu on teema tõstatamine EPL poolt kiiduväärt: avaneb nüüd ju avalikkusel võimalus selles kaasa rääkida, ehk midagi vajadusel muutagi. Samuti on EPL eraldanud sellele uudisele teema vääriliselt ruumi – tegemist on 4. lehekülje fookuslooga, mis hõlmab 2/3 leheküljest ning mille juurde kuulub suur foto ja väljavõtted.

Teisalt, teema liigse hüpoteetilisuse ja ennatlikkuse tõttu on see uudis aga isegi pisut liiga esile tõstetud.

Just vaadeldava uudise oletuslikkuse tõttu kerkib loo esituses üles mitmeid meediakriitilisi probleeme. Näiteks on EPL püüdnud rõhuda kaitseministeeriumi-poolsele hämamisele („Kaitseministeeriumi ametlik kommentaar viitab küll vajadusele kohalolekut Afganistanis suurendada, kuid jääb siiski häguseks.” EPL 29.04.2005), ometi jääb läbipaistmatuks just leht ise, kasutades allikatena anonüümseks jäävaid kaitseväelasi ja kaitsespetsialiste.

Keelekasutuse seisukohaltki osutavad nii umbisikuline tegumood (räägitakse), tingiv kõneviis (teeks, peaks, võiks juurde tuua, läheks vaja, mindaks, sisaldaks) kui ebakindlust väljendavad täitesõnad (ilmselt, eeldatavasti, mitteametlikult, tõenäolisim) teema lahtisusele, oletatavusele, kaheldavusele.

Uudis kannab tugevat negatiivset hoiakut, rõhudes Afganistani-piirkonna ohtlikkusele ja tuues välja nii-öelda kõige mustema stsenaariumi (nt mida Eesti kaitseväelased võivad Afganistanis tegema hakata, kui puuduliku kaitsevarustusega neil ehk patrullima tuleb hakata jne), mistõttu näib kogu uudis olevat tasakaalust väljas, kallutatud.

Juba ainuüksi analüüsitava uudise allikavalikust nähtub, et teema ei ole igakülgselt ja tasakaalustatult avatud. Nimelisi allikaid on EPLi uudises vaid kaks – kaitseminister Jaak Jõerüüt ja kaitseministeeriumi avalike suhete nõunik Aet Kukk. Ometi ei anna kumbki neist selle uudise kõige väärtuslikuma osa kohta – nimelt et Eesti kaitseväelaste arvu Afganistanis kavatsetakse suurendada viiekordselt – mitte ühtegi kommentaari.

Samuti jääb mulje, et lugu on tahetud kas või konkurente silmas pidades kiiresti lehte panna ning seetõttu ei ole jõutud kõiki võimalikke allikaid loosse kaasata. Esindatud võiksid olla potentsiaalsed Afganistani minejad, nende omaksed, asja üle otsustajad (st kaitseminister asjakohase kommentaariga), samuti näiteks praegused Afganistanis viibivad kaitseväelased.

Eri kanalite võrdlus

Kõik hilisemad antud uudise kajastused lähtuvad eelnevalt kirjeldatud EPLi uudisest, tihti on sisse jäetud isegi uudise jaoks kohatud sõnad ja väljendid (nt poeetiline fraas "sel sõdadest puretud maal"). Sõltuvalt väljaandest on EPLi uudist kärbitud ja erinevaid kohti rõhutatud. Järgnevalt tulevad vaatluse alla Postimehe (PM) ja SL Õhtulehe (SLÕL) paberväljaannete ning ETV uudisteportaali uudisekajastused, võrreldes vastava EPL uudisega. PMi lühiuudis 3. leheküljelt „Riik tahab saata Afganistani viis korda enam sõdureid” on peaaegu üks-üheselt maha kirjutatud EPList. Uudisesse on pandud EPLi uudise juhtlõik ja kolmas lõik, muutes seejuures ainult grammatilisi vorme (ligi viis korda vs ligi viiekordseks, mitteametlikult räägivad kaitseväelased vs mitteametlikult räägitakse), samuti on muudetud peakirja, kasutades korralikule pealkirjale omaselt nii alust kui öeldist („Riik tahab saata Afganistani viis korda enam sõdureid” vs „Afganistani senisest viis korda enam sõdureid”).

PM on võtnud eesmärgiks üksnes avalikkuse teavitamise kaitseministeeriumi kavatsusest, mistõttu puuduvad selles uudises igasugused faktid, arvud, täpsemad selgitused. Arvestades teema ebakindluse ja oletuslikkuse suurt astet on selline lähenemine õigustatud – teema on küll nii oluline, et see tuleb kas või konkurentsis püsimise huvides ära märkida, ent ometi on igasuguste oletuste tegemine veel liiga ennatlik.

Lisaks on PM toetunud kahele allikale – BNSile ja Eesti Päevalehele –, mis omakorda aitab PMil säilitada lugejate silmis usaldusväärsust, lükates seejuures vastutuse endalt BNSile ja EPLile.

SLÕL on paigutanud vastava uudise 2. leheküljele rubriigi "Riik" alla ning uudise kajastus on PMiga võrreldes veidi pikem – kahe lõigu asemel on kolm lõiku. Sealjuures on kahe esimese lõigu puhul sarnaselt PMiga muudetud vaid grammatilisi vorme ja üksikuid sõnu. SLÕL on püüdnud loo usaldusväärsust tõsta kaitseministri Jaak Jõerüüdi kaasamisega, esitades uudise viimases lõigus kokkuvõtte EPLi 4. lõigust.

Samuti on SLÕL loosse pannud fakte (nt praegu Afganistanis viibivate Eesti kaitseväelaste arv), mis lisab tervele uudisele usaldusväärsust. Ometi tuleneb selline näiline usaldusväärsus suures osas teksti vähesusest, väljajätetest, kuna originaalloo seisukohalt ei anna esitatud faktid uudise kesksele väitele märkimisväärset kinnitust.

Üllatuslikult on Interneti-põhise ETV uudisteportaali Afganistani-uudise kajastus esmapilgul väga hea. Nimelt koosneb juhtlõik kahest EPLi uudisest võetud lausest („Kaitseministeeriumis ja peastaabis ringleb kava paisutada Eesti esindus Afganistanis järgmisel aastal praegusega võrreldes ligi viiekordseks. Kohaloleku suurendamine sõltub aga riigikogu otsusest.”), mis kummutab kohe loo alguses mõtte, nagu oleks tegemist millegi kindlaga.

Ka uudise nii-öelda slõhtulehelik pealkiri „Eesti sõdurite arv Afganistanis viis korda suuremaks?” annab kohe edasi teema lahtisust, küsitavust.

Keelekasutuse seisukohast vaadatuna on ära jäetud uudise kontekstis kõrva kriipiv fraas „sel sõjast puretud maal”, mis esines nii PM kui SLÕL uudistekstides, ning tekstiosad uudise esimeses kolmes lõigus on seotud kohati isegi loogilisemalt ja lihtsamalt kui originaaltektis.

Samas on ETV uudises muutmata jäetud umbisikulisused, ainus viide EPLile on loo lõpus, samuti on teema liigse lühiduse ja püüdliku kontsentreerituse tõttu raskesti, kohati isegi valesti mõistetav, mis ilmneb selgelt loo viimases kahes lõigus (nt kui EPLi järgi siirduvad Eesti kaitseväelased alates augustist Afganistanis brittide juurde ja võivad seal tegutsema hakata ilma kaitsevarustuseta, siis ETV uudisest võib välja lugeda, et see ongi juba praegu nii).

Originaaltekstist on võetud üks-üheselt laused, mis on igasuguse kriitikata üksteise otsa lükitud, mistõttu teemaga mitte kursis olev lugeja ei pruugi loost arugi saada (näiteks jääb arusaamatuks, kes otsutab ja mida üldse hakatakse otsustama fraasis „brittide poliitiline otsustus mai keskpaigas”, kuna nii eelnev kui järgnev selgitus puudub). Kuigi Interneti-uudise algus on paljutõotav, ei kannata lõpuosa mingisugust kriitikat.

Negatiivsed ja positiivsed aspektid

Üheks negatiivseks aspektiks vaadeldava sündmuse kajastamisel on vastutuse lükkamine uudise esmakajastajale. Nii ei sisaldu mitte üheski hilisemas loos uusi fakte ega teisi allikaid. Selle taga võib näha kergema vastupanu teed minekut – kui uudises sisaldub fraas „kirjutab Eesti Päevaleht”, siis on vastutus juba mujale veeretatud ning enam justkui ei peagi leht uudise tõepärasuse ja usaldusväärsuse pärast muretsema või selle nimel pingutama.

Ehk teisi sõnu, väljaannetel puudub aeg, raha ja/või tahtmine lugu kriitiliselt üle vaadata, seda kontrollida, täiendada – kui on võimalik veeretada vastutus mujale, siis seda meeleldi ka tehakse. Seejuures kannatajaks jääb ikka lugeja, avalikkus, kellele on esmatähtsad just faktid, loo tõelevastavus.

Kõige suuremaks probleemiks antud uudise kajastamisel on meedia enda läbipaistmatus. Uudise olulisim osa põhineb anonüümsetel allikatel, kasutatakse umbisikulist tegumoodi ja passiivi (nt „Kaitseministeeriumis ja peastaabis ringleb kava paisutada Eesti esindus Afganistanis järgmisel aastal praegusega võrreldes ligi viiekordseks” EPL 29.04.2005) – lugeja ei saagi teada, kuidas ajakirjanik seda kõike teab, mistõttu ei saa ta kindel olla ka uudisloo usaldusväärsuses.

Analüüsist nähtub ka see, et olenevalt uudisloo mahust ja fookusest võib üks ja sama lugu saada hoopis erineva tähenduse. Siinkohal on olulised küsimused väljajätetest, (varjatud) eesmärkidest, huvigruppidest.

Samuti kerkib taas üles meediaväljaannete ärihuvide esiplaanile seadmine – kuna väga oluline on konkurentsis püsida, konkurente ennetada, neist parem näida, lähevad trükki nii-öelda poolikud lood, mis tehakse erinevate vahenditega (nt keelekasutusega) tahtlikult tugevamaks, kindlamaks ja mõjusamaks, kui need tegelikult on.

Positiivse aspektina võib välja tuua selle, et kui üks väljaanne ühiskondlikult olulise teema tõstatab, käib see läbi ka kõikidest teistest väljaannetest. Nii jõuab oluline teema maksimaalselt paljudeni, aidates kaasa ühiskonna ühtsusele, nii-öelda meie-tundele.

Eri väljaannete ühe ja sama uudissündmuse erinevad kajastused võimaldaksid lugejal näha mitmeid vaatenurki, sama loo erinevaid tahke, mis seeläbi aitab kaasa ka lugeja isikliku arvamuse kujunemisele. Vaadeldud uudise puhul see paraku nii ei olnud, kuna ükski hilisem väljaanne ei vaevunud uut informatsiooni otsima.

Meediakriitilised probleemid

Kõigest eelnevast kerkivad üles järgmised meediakriitilised probleemid.

· Meediakanalid jäävad läbipaistmatuks, kasutades anonüümseid allikaid ning püüdes ette ennustada võimalikke arenguid, toetumata seejuures faktidele.
· Meedia on orienteeritud eelkõige kasumile, konkurentsis püsimisele, mistõttu avaldatakse ka poolikuid ja ebakindlaid lugusid.
· Kui on võimalik vastutus loo usaldusväärsuse ja tõelevastavuse eest lükata konkurendi kaela, siis nii ka tehakse, kusjuures teise väljaande loost võetakse sel juhul kriitikavabalt ja kontrollimata üle nii fakte kui lauseid tervikuna.
· Sõltuvalt konkreetse kanali eesmärkidest ja huvigruppidest võib ühtesid ja samu fakte sisaldav lugu kanda hoopis erinevat tähendust, hinnangut, mistõttu on oluline küsimus just väljajättudest.


Kirjandus
25.04.2005 18:58 Postimees Online: „Eesti suurendab osalust Afganistani missioonil”
29.04.2005 Eesti Päevaleht: Priit Simson „Afganistani senisest viis korda enam sõdureid”
29.04.2005 07:18 Postimees Online: „Kaitsevägi tahab Afganistani saata viis korda enam sõdureid”
29.04.2005 07:29 BNS: „Riik tahab saata Afganistani viis korda enam sõdureid”
29.04.2005 07:56 Delfi uudisteportaal: „Afganistani tahetakse saata rohkem sõdureid”
29.04.2005 10:26 ETV uudisteportaal: „Eesti sõdurite arv Afganistanis viis korda suuremaks?”
30.04.2005 Postimees: „Riik tahab saata Afganistani viis korda enam sõdureid”
30.04.2005 SL Õhtuleht: „Afganistani rohkem sõdureid”


* * *
Käesolev töö on koostatud ülikooli meedikriitika kursuse raames kevadel 2005.