Anu Saagimi tagaotsitavaks kuulutamine
Roope Rotko, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna tudeng

Anu Saagim pandi politsei poolt tagaotsitavate inimeste nimekirja, kuna talle kuuluva sõidukiga rammiti teist sõidukit ning lahkuti sündmuskohalt. Politseipoolne huvi Saagimi vastu oli operatiivne, seega sooviti temaga vestelda. Peale ”meediakära” puhkemist võttis Saagim ise politseiga ühendust.

Valisin analüüsiks kolm Anu Saagimi tagaotsitavaks kuulutamist ja tema poolt väidetavalt sooritatud autoõnnetust kajastavat artiklit. Kaks neist pärinesid ajalehtedest – Eesti Päevalehest ja SL Õhtulehest, üks DELFIst.

Anu Saagim pandi seoses liiklusõnnetusega tagaotsitavate nimekirja. EPL 11.05.2004
Väljaots, J. Anu Saagim perverdi pärast tagaotsitav?. SL Õhtuleht 12.05.2004
Anu Saagim oli tagaotsitav. DELFI 11. mai 2004.
Saagim pages avariipaigast. DELFI 19. mai 2004.

Pealkirjad ning alapealkirjad

EPLi artikli pealkiri „Anu Saagim pandi seoses liiklusõnnetusega tagaotsitavate nimekirja“ on võrreldes ülejäänutega suhteliselt täpne. Kui nüüd rääkida puhtpraktilistest kriteeriumidest pealkirja koostamisel ehk selle selgusest ning lühidusest, siis jääb Eesti Päevaleht aga jänni. Pealkiri on täpne, kuid liialt pikk ning vähe huvi äratav.

DELFI artikli puhul („Anu Saagim oli tagaotsitav?“) on tegemist selgelt eksitava pealkirjaga, kuna loo lugemisel selgub, et Saagim ei olnud tagaotsitav, vaid kanti nimekirja muudel põhjustel.

SL Õhtulehe pealkiri („Anu Saagim perverdi pärast tagaotsitav“) on äärmiselt kallutatud, nimetades Anu Saagimi autoga kokku põrganud noormeest vaid skandaalilembese naisterahva sõnade järgi perverdiks. Samas ei uurita Saagimilt seda, miks meest perverdiks nimetada võib. Perverdiks nimetatakse inimest, kelle seksuaalkäitumist loetakse ebaloomulikuks ja vastuvõetamatuks (Longman Dictionary of Contemporary English, 2001).

Loos puuduvad igasugused viited Anu Saagimi väidetava austaja seksuaalkäitumisele. Noormeest on järelikult perverdiks nimetatud ilma igasuguse tõsise põhjuseta. Kuigi isik on politsei infokaitse tõttu esialgu anonüümne, selgub hiljem tema nimi ka meediale. Niisiis võiksime öelda, et Anu Saagim, SL Õhtuleht ja artikli autor Jaan Väljaots on autoõnnetuses osalenud Marek Jakobsoni (DELFI 19. mai 2004) solvanud. Siin on selgelt tegemist ajakirjanduseetika koodeksi rikkumisega punktis 4.9 - Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.

Samuti, isegi juhul, kui Jakobsoni perverdiks nimetamine kõrvale jätta, on alusetu ilma teda ära kuulamata ning väärteomenetluse lõppu ootamata väita, et tema on õnnetuses süüdi. See, et noormehe andmeid ei suudetud leida, on eelkõige SL Õhtulehe, mitte Jakobsoni probleem. Iseasi oleks, kui Jaokobson ei oleks soovinud lehega rääkida – leht aga ei saanud temaga lihtsalt enda vähese informatsiooni leidmise võime tõttu ühendust.

Ja mis kasu peaks sellise pealkirja puhul olema lõppu pandud küsimärgist!?

Alapealkirju kasutab Saagimi tagaotsitavaks saamisest kirjutades vaid SL Õhtuleht. Nende kõik alapealkirjad on aga selgelt eksitavad või kallutatud. Esiteks ei ole politsei loo ilmumise hetkeks ilmselt isegi alustanud ja kohe kindlasti mitte lõpetanud väärteomenetlust Saagimi suhtes (isegi kui see oleks lõpetatud, tuleks ilmselt mainida, et osapooltel on õigus otsus edasi kaevata). Seega ei saa lõigu sisu põhjal väita, et Saagim lahkus õnnetuskohalt. Saab vaid öelda, et uuritakse Saagimi autot juhtinud inimese lahkumist.

Teise alapealkirja puhul kehtib sama, mis juba üldpealkirja puhul välja toodud. Ei saa ära tuua kellegi, eriti valetamisega juba vahele jäänud isiku lahmivaid parafraase, ilma et selleks oleks konkreetne tõestus. Kas Jakobson on räme pervert või mitte, on ju tema enda ja mitte kellegi teise eraeluline asi. Kui ei ole võimalik ära tuua inimese vastulauset, ei saa nii kategoorilisi, kuid ajakirjanikelegi arusaadavalt tõestamatuid väiteid avaldada.

Kolmanda pealkirja muudab eksitavaks Saagimi nimetamine tagaotsitavaks. Nimelt ei olnud Saagim kordagi tagaotsitav. Saagim oli politsei kinnitusel tagaotsitavate nimekirjas hoopis seoses korrakaitsjate operatiivhuviga.

Juhtlõik

EPLi juhtlõiku võib nimetada lauseehituselt segaseks ning raskesti hoomatavaks. Samas on tegemist suhteliselt neutraalse kombinatsiooniga.

DELFI aga nimetab Saagimit juba juhtlõigus skandaalseks seltskonnadaamiks, mis on selgelt kallutatud. Lisaks viidatakse Saagimi viibimisele teisipäeva keskpäeval Tallinna kesklinnas. Siin puudub igasugune allikaviide – seega võiks järeldada, et kogu DELFI toimetus, kes on märgitud loo autoriks, märkas linnatänavail jalutamas Saagimit (!?).

SL Õhtulehe juhtlõik on kolmest nimetatud lõigust kõige selgemini koostatud ja infot kõige neutraalsemalt edastav.

Teabe igakülgsus, tasakaalustatus

EPL tekst on kolmest analüüsitavast neutraalseim, leidub üks fraas, mida võib pidada emotsionaalselt kallutatuks – nimelt nimetab Eesti Päevaleht Saagimit “skandaalse saate juhiks”. Teavet on hangitud vaid ühelt osapoolelt – politseilt. Samas ei süüdista leht kedagi otseselt, seega pole põhjust teiste allikate sissetoomiseks. Piisab lühikesest ja loo kõiki teadaolevaid aspekte selgitavast politsei kommentaarist.

Samas, loomulikult oleks võinud sõna anda ka Saagimile endale; see aga ei oleks ilmselt kokku läinud EPLi poliitikaga – Saagimi kui enda eksponeerimisest ülimalt huvitatud inimesega rääkimine oleks võinud kaasa tuua hoopis SL Õhtulehe loo sarnase – teistsuguse – artikli sündimise.

Ei saa öelda, et Saagimi poolt väljendatud arvamused ja faktid oleksid 100% usaldusväärsed – tegemist on inimesega, kes enne uudises kujutatud sündmust on meediale sõna otseses mõttes valetanud (vt nt Anu Saagim lapseootel, DELFI (mai 2003); Saagim vedas inimesi ninapidi, DELFI (juuli 2003).

Usun, et politsei poolne seisukoht oli EPLi anonüümseks jäänud ajakirjaniku poolt parim valik. Saagimit ei mõistetud enne korrakaitse organite vastavat otsust süüdi – see on igati kiiduväärt.

DELFI tekst põhineb EPLi küllaltki neutraalsele tekstile, kuid nagu öeldud, on taustainfos kasutatud mitte asjakohaseid ning lugu Saagimi kahjuks kallutavaid fakte. Näiteks Saagimi abielu “kahtlast kuulsust omava ärimehega” on selgelt Saagimit halvustav, samas ei oma tõenäoliselt mitte mingisugust seost antud looga.

SL Õhtulehe tekst ei ole kindlasti tasakaalustatud. Sõna said vaid politsei (neutraalne vaatleja) ja Anu Saagim (üks osapooltest). SL Õhtuleht veeretab süü teise osapoole puudumise osas politsei kaela. Samas täidab politsei vaid seadust. (Leht ei tohiks ju mingil juhul korrakaitsjaid seaduse täitmise eest hukka mõista). Ühesõnaga, ei suudeta leida Saagimiga juhtunud õnnetuse teist osapoolt, kuid ei kõhelda avaldamast tema kohta (tõenäoliselt) laimavat materjali. Anu Saagimi sõnade kasutamine on ilmselt liiga läbimõtlemata – on selge, et tulevikus võib olude sunnil või mõnel muul põhjusel avalikkuse ette tulla ka õnnetuse teine osapool.

Teema olulisus ja selle olulisena näitamine

Oluliseks uudiskriteeriumiks võib pidada Anu Saagimi prominentsust. Kui uudiskriteeriumiks lugeda ka huvitavust, nagu seda viimasel ajal kohati tehakse, võib seda aga lugeda prominentsusega võrdseks kriteeriumiks.

Ühiskondlikult tähtis sisu teemal praktiliselt puudub, kui välja arvata autoõnnetuse põhjustamise järel sündmuskohalt lahkumisest rääkimine, mida DELFI ja EPL on teinud neutraalseks jääda üritades. SL Õhtuleht on teemale lisanud salapärase väidetava perverdi – teema ühiskondlikku kandepinda vähendades on selgelt mängitud välja huvitavusele.

Teema olulisuse rõhutamiseks on väljaanded toonud taustainfos ära mitmeid fakte. Tegemist on avaliku elu tegelasega – tegelasega, kes ka ise üritab igal võimalusel enda eraelulisi ekstravagantsusi näidata. Seega on meedia huvi naisega seotud väärteomenetluse – ja nagu DELFI ja SL Õhtulehe artikli puhul, mõneti tema eraelu vastu, igati õigustatud. Samas on küsitav, kas sellisele inimesele, kes näib soovivat, et tema kohta võimalikult palju kirjutataks (siinkohal võib näitena tuua Saagimi bravuuritseva käitumise “Ekskursiooni” juhina, raseduse teesklemise, hilisema iseenda ajakirja juhtkirjas litsiks nimetamise jne), tuleb igal võimalusel sõna ja leheruumi pakkuda. Ilmselt ei oleks avalikkuse jaoks suurt midagi teisiti, kui sellest seigast seoses Saagimiga ei oleks kirjutatud.

Kõik kolm väljaannet kasutavad lugejale teema olulisuse rõhutamiseks pealkirja, juhtlõiku ning taustainfot. Viimase eesmärk peaks olema uudise konteksti panemine ja seeläbi selle olulisuse (avaldamisväärilisuse) rõhutamine.

“Saagim on olnud televisioonis skandaalse saate juht. Ta on abielus soomlase Ristomatti Ratiaga,” kirjutab Eesti Päevaleht, kelle puhul teema olulisuse tõestamine lugejale jääb kolmest artiklist kõige nõrgemaks. Ilmselt oleks Eesti Päevaleht, kui rõhutakse Anu Saagimi ning tema abikaasa prominentsusele, võinud selgitada, kes on Ristomatti Ratia – mees on tõenäoliselt tuntud rohkem Soomes kui Eestis.

“Saagimit nimetati välismaalaste hulgas läbi viidud küsitluses üheks kuulsamaks eestlaseks,” alustab DELFI küsitlustulemuste refereerimisega, selgitamata, millise küsitlusega tegemist on ja andmata “faktile” mingit arvulist tausta. “Seltskonnaajakirjanduse huviorbiiti sattus ta kui Soome disaineri Risto-Matti Ratia abikaasa,” jätkab DELFI. “Enne seda oli Saagim abielus Eestis kahtlast kuulsust omava Carl Danhammeriga,” jätkatakse Saagimi tausta toomist – siiski on see fakt siin üleliigne: Saagimi kauge minevik ei ole väärteomenetlusega kuidagi seotud. Kui aga öeldakse: “Saagim on Eesti avalikkust ärritanud oma vabameelsete sõnavõttude ja paljastavate fotoseeriatega erinevates meediaväljaannetes,” on see selgelt kallutatud sõnavara kasutamine – mis, tõsi küll, oma kallutatud moel sobib uudise olulisuse rõhutamiseks. Vihje telesaatele ja koostööle Heimar Lengiga on samuti asjakohane, siiski jääb arusaamatuks “Ekskursiooni” näitamise lõpetamise mainimine, mis jääb teemakaugeks ja ei rõhuta tegelikkuses teema olulisust. Samuti ei rõhuta teema olulisust Lengi parteiline kuuluvus.

SL Õhtuleht ei järgi loos selgelt uudise struktuuri. Seetõttu on Jaan Väljaotsa artiklist tausta leidmine veidi raskendatud. Ehk võib taustainformatsiooniks nimetada Saagimi viibimist Viru keskuse 600-kohalises saalis (ilmselt toodud teksti, et õigustada selleteemalise pildi kasutamist loo juures) – see fakt, tõsi küll, artikli olulisust ei rõhuta. Pigem rõhutavad olulisust Saagimi enda tsitaadid, mis selgitavad teda tabanud väidetava ahistamise korduvust ja tõsisust.

Fotomaterjal

Fotomaterjali kasutamisel ollakse DELFIs ja EPL-s suhteliselt tagasihoidlikud. Eesti Päevaleht kasutab ilmselt oma arhiivipilti, mille autoriks on Priit Simson. DELFI pilt seevastu pärineb pildiagentuuri Lehtikuva arhiivist. Üldiselt ei saa väljaannetele pildimaterjali osas etteheiteid teha, kuigi see pole just kõige värskem.

SL Õhtuleht seevastu on oma suhteliselt värske foto teinud juba varem mainitud Viru restorani avamisel, selle autoriks on Arno Saar. Foto värskus on positiivne. Pildiallkirjal aga nimetatakse noormeest, kellega Saagimil autoõnnetus juhtus, jälle Saagimit parafraseerides perverdiks.

Vabas vormis mõtteid

Inimene ise ei saa sõna. Institutsiooni taha aga varjuvad süüdistajad?
Objektiivsus kaob automaatselt – piisab vaid sellest, et tegemist on prominendiga?
Kas prominendil polegi õigust privaatsusele?
Siin on tegemist selgesti Saagimi isiku eksponeerimisega, mis jätab varju ühiskondlikult tähtsama tõiga, nimelt selle, et autojuht lahkus sündmuskohalt. Aga on see üldse oluline?
Delfi loost selgub, et Saagim jalutas vabana, kuigi ta oleks pidanud olema vähemalt arestimajas käed raudus. “Prominent ristile lüüa!” võiks selle kohta kosta? Või vaid sõbralikult spekulatiivne tögamine? Või ei huvita Saagim õigupoolest kedagi?
Need kirjeldused konstrueerivad reaalsuse, mis näitab maailma tõsiselt vastikuna – kui sa oled rikas, ilus ja kuulus, võid sa vabalt teha, mis pähe tuleb, sind ei takista keegi?



Kasutatud materjalid:
DELFI (11. mai 2004). Anu Saagim oli tagaotsitav. http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=7795285&categoryID=120&ndate=1084275377.
DELFI (19. mai 2004). Saagim pages avariipaigast. http://ajaviide.delfi.ee/archive/article.php?id=7858478&categoryID=9356&ndate=1084964254.
DELFI (mai 2003). Anu Saagim lapseootel. http://ajaviide.delfi.ee/archive/article.php?id=5949762&categoryID=9356&ndate=1057315124.
DELFI (juuli 2003). Saagim vedas inimesi ninapidi. http://ajaviide.delfi.ee/archive/article.php?id=5965499&categoryID=9356&ndate=1057660857.
Eesti Päevaleht (2004). Anu Saagim pandi seoses liiklusõnnetusega tagaotsitavate nimekirja. Eesti Päevaleht 11.05.2004
Longman Dictionary of Contemporary English (2001). Essex: Pearson Education Limited.
Väljaots, J. (2004). Anu Saagim perverdi pärast tagaotsitav? SL Õhtuleht 12.05.2004


* * *
Käesolev töö on koostatud ülikooli meedikriitika kursuse raames kevadel 2005.