5. detsembril 1996 avaldas "Liivimaa Kuller" Liis Tarumi artikli pealkirjaga "Ma poleks uskunud, et ma seda suudan. Rabasin? (Lapserööv Põlva moodi)". Loo aineks on kooselu lõpetanud vanemate vaidlus nende ühise lapse kasvatamise pärast. Esitatud on see ema nägemusena asjade käigust. Artiklit illustreerib kõnealuse lapse foto. Lugu avaldati vahetult enne oodatavat kohtulahendit.

Kaebuse esitas lapse isa S.R., kelle arvates oli lubamatu sekkuda pooleliolevasse kohtuasja, kuna kirjutis võis mõjutada kohtulahendit. Ka leidis ta esitatus faktivigu ning vaidlustas mitmed ajakirjaniku võtted materjali esitamisel. Kaebaja ei pidanud õigeks, et:
- muudetud olid vaid ema ja poja nimed, teiste loo tegelaste nimed jäetud muutmata;
- ei võetud ühendust teise poolega;
- kirjutise autor kasutas pseudonüümi;
- lehes avaldati poja pilt.

Liivimaa Kulleri väljaandja ütleb vastulauses, et autorit ajendas lugu kirjutama mure lapse pärast. Asumata ei ema ega isa positsioonile, leidis autor, et lapse emal on õigus väljendada oma arvamus asjast. Ajaleht möönab, et loole oleks kasuks tulnud, kui oleks õnnestunud kontakteeruda ka teise osapoole esindaja - isaga. (Võimalust oma seisukohtade avaldamiseks pakuti lapse isa uuele elukaaslasele, kuid too loobus.) Faktivigu peab ajaleht vaieldavateks, kuivõrd kumbki osapool oma ütlustest ei tagane. Parema ajakirjandusliku tulemuse saavutamiseks esitati loos fakte mõnevõrra silutuna. Lapse pildi andis avaldamiseks ema. Vastulauses viidatakse ka analoogile ärimees Pasti lapse röövimise loo kajastamisel ajakirjanduses.

ASN leiab, et sündmuse esitamine vaid ühe osapoole - ema - silmade läbi on põhjendamatu. Mõistetav on ema soov kasutada kõiki vahendeid oma lapse tagasivõitmiseks - ja ajaleheartikkel kuulub nende hulka -, kuid tavakodanikuna ei pruugi ta olla teadlik avaliku kommunikatsiooni reeglitest, mida ajakirjanik pidanuks vältimatult jälgima. Perekonnatülidest kirjutades on oluline säilitada enam anonüümsust. Kurjast oli lapse foto avaldamine. Ühepoolset esitust rõhutas poolik anonüümsus nimede esitamisel.

ASN-i arvates puudus lool sotsiaalne aktsent, mis võinuks õigustada kõnealust käsitlusviisi. Seetõttu ei ole asjakohane ka paralleeli tõmbamine ärimees Pasti lapse röövi kajastamisega.

Seetõttu leiab ASN, et Liivimaa Kuller on vaadeldavas kirjutises rikkunud head ajakirjandustava.