Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Päevalehes 29. novembril 1996 ilmunud Anu Saare kirjutist Tüdruku tapmise asjaolud täiendaval uurimisel. Uudisloo aineks on Raplamaal toimuv kohtuprotsess tüdruku väidetava vägistamise ja tapmise asjas. Loos keskendutakse veel tõendamata kuriteo kirjeldusele ning süüdistatava noormehe iseloomustusele.

Kaebuse loo kohta esitas vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau, kes on kahtlusaluse noormehe kaitsja käsitlemist leidnud kohtuasjas. Kaebaja arvates kahjustas artikli avaldamine tema kaitsealuse huve ning võib mõjuda häirivalt kogu tõe väljaselgitamisele. Tema sõnul jäi kirjutisest mulje, nagu oleksid kõik tüdruku kadumise asjaolud juba selged: tüdruk tapetud, mõrvar teada. Ka ei olnud ta rahul, et artikkel rajanes vaid kannatanu esindaja ütlustele; ajakirjanik ei tundnud huvi asja sisu vastu, ei olnud tuttav kriminaaltoimikuga, ei vestelnud uurija, kohtuniku, kaitsjate ega kohtualustega. Kaebaja taunis ka seda, kuidas ajakirjanik iseloomustas kahtlusalust. Ta leidis, et see oli inetu ja solvav.

EPL-i peatoimetaja Kalle Muuli keeldus ASN-i viisipäraselt esitatud järelepärimisele vastamast, viidates vajadusele tutvuda kaebuse originaalmaterjaliga. ASN käsitles seda vastulausest keeldumisena.

ASN leidis kirjutisest mitmeid uudisloole omaseid tunnuseid: juhtlause ning loo kolm viimast lõiku. Seevastu ei saa ASN pidada hea ajakirjandustavaga kooskõlas olevaks ülejäänut, mis on käsitletav suvalise kallutatud kommentaarina. Esitatu põhineb kaudsetel allikatel, kannatanu-poolsel ümberjutustusel toimikust. ASN-i hämmastab sealjuures viide umbisikulisusele: "toimikus on Priitu iseloomustatud?". Süüdistatavale poolele pole sõna pakutud, kuigi teda on anonüümsete allikate abil väga halvasti iseloomustatud. Samas pole kirjutises käsitletud, miks saadeti toimik täiendavale juurdlusele.

ASN-i arvates on kirjutis vastuolus hea ajakirjandustavaga. See ilmneb kirjutise ühepoolsuses (tasakaalustamatus) ja ebaprofessionaalses allikakasutuses, mis eriti kriminaalasja kajastamisel on lubamatu.