Avaliku Sõna Nõukogu arutas 10. jaanuaril ASN algatatud asja Eesti Telegraafiagentuuri poolt 12.10.95 edastatud uudise ?Eestlased vedasid Soome miljonite eest narkootikume? suhtes. ASN algatas asja põhjusel, et uudises seostati rahvus kuriteoga.

Uudises teatati, et Soome Turu linna toll konfiskeeris septembri lõpus Eestist pärit mehelt üle kilogrammi amfetamiini ja et selle kuriteoga seondub oktoobri algul Helsingi lennujaama juurde seisma jäetud autost leitud 13 kilogrammi ha?i?it, mille oli kohale toimetanud teine eestlane. Uudise lõpus viidatakse Soome Tolliametist ETA-le antud vastusele, et hoolimata narkootikumiveos süüdistatud kolme eestlase kinnipidamisest, on suurimaiks keelatud ainete toojaiks siiski soomlased, ja eestlased ei ole rikkumisega eriti silma paistnud. Uudises oli ka mainitud, et kuna uurimine on veel pooleli, ei taheta avalikustada süüdistavate nimesid.

ASN järelepärimisele vastas ETA peatoimetaja, et ?võrdusmärgi asetamine /?/ määratluste ?kolm Eestist pärit meest? ja ?Kolm eestlast? vahele on põhjendatud, kuna tugines Turu prokuratuuri süüdistaja kinnitusele. Väljend ?kolm Eestist pärit meest? osutab rikkujate elukohale ja väljend ?kolm eestlast? on ilmselgelt selle täpsustus, mis määrab kurjategijate rahvuse.?

ETA arvab: kui kirjutada vaid, et tegu on ?kolme Eestist pärit mehega?, jääb ebaselgeks, kas tegu on siinse põlisrahvuse või pikemat ehk lühemat aega Eestis viibinud migrantide või põgenikega. ETA info puhul peab arvestama, et meie tellija pole mitte ainult meedia, vaid me müüme infot ka justiisministeeriumi, välisministeeriumi jne, kellest näiteks justiitsministeeriumile on rikkuja rahvus uurimisotstarbeliselt oluline. ?Meie arvamuse kohaselt on viidatud ETA uudisele iseloomulik täpsus ja objektiivsus. Meediaväljaannetel on võimalik uudis ümber töötada rahvuse määratlust ignoreerides, kuid igal juhul ETA on lisanud uudisele ka vajaliku rahvusvahelisi suhteid selgitava tausta, mis tõrjub Soome kollase ajakirjanduse katsed suurendada eestlaste osa kuritegevuses.

Vastuseks ASN järelepärimises viidatud põhimõttele, et hea ajakirjandustava taunub reeglina rahvuse rõhutamist ja ASN-le teadaolevalt on see nii vähemalt kõikides Põhjamaades, teatab ETA järgmist.

?Ilmselt pole pöördumise autor tuttav ajakirjandustavadega Põhjamaades. Rahvuse mainimine ja mittemainimine on viimaste nädalate jooksul olnud põhjanaabrite soomlaste juures diskussiooniobjekt, kusjuures diskussiooni on ajendanud rahvuse esiletõstmine mitmete kriminaaluudiste pealkirjades nii kvaliteet- kui muudes väljaannetes. Diskussiooni käigus on osundatud, et selline uudiskirjutus võib suurendada rassivaenu ning ajakirjanikud peaksid silmas pidama sellest lähtuvid ohte.

Põhjamaade uudisteagentuuride ja ETA juhtkond arutasid rahvuse mainimise küsimust möödunud nädalal toimunud peatoimetajate nõupidamisel. Arvamustevahetuses, milles jäi negatiivsele seisukohale üksnes Rootsi agentuur TT, otsustati suuremaid kuritegusid kajastavates uudistes kindlasti ära tuua kurjategija päritolumaa, sest vastasel korral kaotaks kriminaaluudiste vahetamine riikidevaheliselt mõtte.?

ASN leiab, et ETA vastuse tekst on sisult iseendaga vastuolus: alguses rõhutatakse, et täpsuse, objektiivsuse ning tarbijate huvides tuuakse uudises ära kurjategijate rahvus; lõpus aga kinnitatakse, et rahvuse nimetamine võib suurendada rassivaenu ja ETA koos teiste Põhjamaade uudisteagentuuridega otsustas suuremaid kuritegusid kajastades uudistes kindlasti ära tuua kurjategija päritolumaa.

ASN ei pea diskuteeritavaks väidet, et kurjategija rahvus ning asukohamaa on erineva tähendusega. Kõnealuses uudises on lause: ?Kuna uurimine on alles pooleli, ei taheta veel avalikustada nende nimesid?. ASN leiab, et kui süüdistavate nimesid ei nimetata, muutub rahvuse seostamine kuriteoga seose rõhutamiseks. Seda võib lugeda rahvustundeid solvavaks, samuti eestlaste ehk eesti rahvusest inimeste suhtes rahvuslikku vihkamist õhutavaks. Viimatimainitud tegevust taunib ka Põhiseaduse § 12, kus on sätestaud, et taoline tegevus on seadusega keelatud ja karistatav. Sõna eestlane ei ole päritolumaa tunnus, see on rahvus. Kui on olemas süüdimõistev otsus, siis on ka sellisel juhul korrektne viidata ikkagi kurjategija päritolumaale, mitte rahvusele.

ETA põhjendab rahvuse rõhutamist vajadusega olla täpne ja teenida oma klientide erihuve. ASN leiab, et mingi ametkonna erivajadused ei tohiks olla kõrgemal avalikkuse huvidest. Mida annab rahvuse teadmine faasis, kus uurimine on alles pooleli? Antud uudise sisuks oli, et tabati narkootikumidega äritsejad ja nendega seotud organisatsioon, rahvus ei olnud siin põhiküsimus. Oleks kuritegu olnud seotud rahvusküsimusega, oleks rahvuse näitamine ilmselt vajalik olnud. Oma uudises sidus ETA aga juba pealkirjas kuriteo ja rahvuse. Selline esitus ei ole ASN arvates kooskõlas hea ajakirjandustavaga.