LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Rea Rausi kaebust Eesti Ekspressi kirjutise “Tulevastele tervisejuhtidele annab loengut õppejõud, kes kahtleb vaktsiinides, on tarvitanud MMS-i ja jäi ülikoolis petturlusega vahele” (Anna Teele Orav, 27.3.24) kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklis avaldatud valeväited, mis on tõendamata ning laimava iseloomuga. Toimetus vastulauset ei avaldanud. Ajakirjaniku käitumine ja sõnakasutus ka enne artikli avaldamist kaebuse esitaja tööandjate suunas oli olnud äärmuslikult negatiivne ja ründav. Doktoriõpe Tallinna ja Tampere ülikoolis (R. Raus läks ühest ülikoolist üle teise seoses teema muutumisega) on kaetud korduvate kontrollide, eksamite ja atesteerimistega, mis on tõendatud ülikoolide õienditega. Ajaleht tugineb praeguse Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri suulistele meenutustele, mis tuginevat 10 aasta tagusele e-kirjavahetusele. TLÜ on kaebuse esitajale kinnitanud, et talle väljastatud dokumendid on õiged. Praegune HTM kantsler kui endine TLÜ instituudijuhataja aga ei tohiks olla säilitanud 10 aasta tagust isikuandmeid sisaldanud kirjavahetust, sest see on vastuolus muu hulgas TLÜ andmekaitse-eeskirjadega.

Kirjutises esitatud süüdistuse osas, nagu oleks R. Raus õppetöös tegelenud kahtlase väärtusega info (“uhuunduse”) levitamisega, on ta tudengid ning tööandja korduvalt ajakirjanikule kinnitanud, et sellist asja pole toimunud. R. Raus kinnitab kaebuses, et on tudengeile alati rõhutanud (seda kinnitavad ajakirjanikule ka tudengid), et seisukohti tuleb põhjendada teaduspõhiselt.

Eesti Ekspressi peatoimetaja ja ajakirjanik ASN-ile sisulisi selgitusi ei avaldanud, märkides, et Eesti Ekspress on liitunud Pressinõukoguga. Kaebuse esitaja olevat toimetuse poole korduvalt pöördunud ning toimetus on pöördumistele vastanud. Ajakirjanik lisab, et “jääb endale kindlaks”. Ajakirjanik on kaebuse esitajale eraldi kirjutanud, et artiklis on vastulause juba sees ja toimetus ei näe tarvidust selle eraldi avaldamiseks. Dokumente ajakirjanikul kaebuse esitajaga jagada ei ole: toonase instituudi juhataja Kristi Vinter-Nemvaltsi kinnitus õppejõu jutule olevat piisav tõestus. Ajakirjaniku väitel ei jõudnud asi toona väiksemast ringist kaugemale, seega on selle kohta olemas vaid kirjavahetused ja tunnistajad, mitte ametlikud dokumendid. “Kui te selle lahti selgitate, mis toona täpselt juhtus, siis võime avaldada,“ kirjutab ajakirjanik kaebuse esitajale vastuseks.

Avaliku Sõna Nõukogu märgib, et tal puuduvad protsessuaalsed vahendid süvafaktikontrolliks ja dokumentatsiooni läbitöötamiseks. ASN lähtub lahendi andmisel ilmunud teksti analüüsist ja avaldamata jäänud vastulausest ning selle lisadest.

Kokkuvõttes asus ASN seisukohale, et Eesti Ekspress on rikkunud head ajakirjandustava. Ajalehe üks suurem etteheide R. Rausile on, et ta “jäi ülikoolis petturlusega vahele“. Selle väite tõenduseks pole ajakirjanikul menetlusdokumente, vaid väited mõnelt anonüümselt TLÜ õppejõult ja praeguselt HTMi kantslerilt, kellel on ajakirjaniku kinnitusel alles hoitud 10 aasta tagune seonduv e-kirjavahetus.

ASNi kasutuses on professor Autio selgitus nn „petturlusele“. Professor Autio kinnitab selles enda ja teise artiklis mainitud välisprofessori nimel, et Eesti Ekspressi artiklis väidetu: „Ta suutis ära veenda kaks professorit, et tal on kursused tehtud. Tegelikult ei olnud. Ta jäi akadeemilise petturlusega vahele ja need professorid oleksid äärepealt sellepärast töö kaotanud,“ – on vale. Kuna akadeemilise petturluse väidet on Eesti Ekspress nimetanud pealkirjas, juhtlõigus ja eelnimetatud tekstilõigus, leiab ASN, et korduvalt rõhutatud ja väga tugeva süüdistusega faktiväidet on ebaeetiline kasutada, ilma et sellel oleks dokumentaalset tõendust. ASNile jäi ebaselgeks, mispärast ei arvestanud Eesti Ekspress Soome professori kirjutatud selgitusi.

Teine süüdistus on, et R. Rausil on “kalduvus uskuda ja levitada valeinfot. Ekspressile teadaolevalt on ta seda teinud ka loengutes“. Loengutes “uhhuu“ rääkimise kohta Eesti Ekspress kinnitavaid fakte ei too. Pikemalt on kirjeldatud R. Rausi Facebooki postitusi. Praegused ja endised tudengid, keda ajakirjanik on tsiteerinud, pigem eitavad ebateaduslikku õpetamist loengutes. “Kalduvuse suhtes uskuda ja levitada“ annavad hinnanguid anonüümseks jäetud TLÜ õppejõud, sealhulgas osutades, et “üliõpilastel võib puududa kriitikameel“.

ASN taunib antud juhul anonüümsete allika(te) kasutamist. Tegemist ei ole äärmiselt kõrge avalikku huvi puudutava küsimusega. Juhul kui artikli eesmärk olnuks näiteks analüüsida õppejõudude kvalifikatsiooni, õppe kvaliteedi ja selle tagamise süsteemi, ning R. Rausi blogipositused olnuks üks näide võimalikest indikaatoritest, mis viitavad kehvale kontrollile – võinuks arttikkel olla kõrge avaliku huvi teema. ASN leiab, et akadeemilisel ametikohal töötavatel inimestel võiks olla kohustus ja vastutus esitada avalikult tõenduspõhiseid väiteid. Ajakirjaniku artiklis on esitatud läbivalt vaade tõenduspõhisuse kaitseks. Seetõttu on arusaamatu, kuidas ajakirjanik, kritiseerides tõenduspõhisuse puudumist R. Rausi õppetegevuses, ei esitanud neidsamu nõudeid oma allikatele. Kõikide ASNile esitatud materjalide analüüsi tulemusena jõudis ASN järeldusele, et ka juhul kui Eesti Ekspressi ajakirjanikul tekkis R. Rausi Facebooki postituste baasil kriitiline küsimus, kas R. Raus õpetab teaduspõhiselt, peab ajakirjanik lähtuma inimväärikusest kui ajakirjanduse ja kommunikatsiooni põhilisest väärtusest. Antud juhtumi puhul tähendab see, et iga süüdistus peab olema tõendatud ja kui kaebaja hiljem esitab andmeid ja allikaid, mis seavad kahtluse alla algsete allikate usaldusväärsuse, siis ajakirjanik suhtub iseenda töösse kriitiliselt ja annab süüdistatule väärikalt sõnastatud vastulause võimaluse.

ASN leiab ka, et EE on antud artikliga põhjustanud kaebuse esitajale põhjendamatuid kannatusi: esitatud (tõendamata) süüdistused on akadeemilist tööd tegeva inimese jaoks väga tõsised.

Prof Epp Lauk,
esimees