SEISUKOHT

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Hillar Kohvi kaebust ajalehe Tartu Ekspress kirjutise „Hällisurm viis loomepalanguni“ (13.6.19) kohta.

Kaebuse kohaselt on veebis märgitud loo autoriks Hillar Kohv, kes väidab, et lugu ei ole tema kirjutatud. Paberlehes ongi loo autorina märgitud hoopis Sten Sang. Kaebuse esitaja Hillar Kohvi sõnul lugu mõnitab selles kujutatavat Heiki Hainsalut, aga samas jättis Tartu Ekspress avaldamata tema tehtud intervjuu DJ Heiki Hainsaluga.

Tartu Ekspressi toimetusest selgitas Uuno Pungar, et avaldatud lugu on toimetatud ja lühendatud materjal, mille saatis Hillar Kohv Facebooki kaudu. Pärast seda oli Kohv korduvalt lausa nõudnud saadetud intervjuu avaldamist. Pungari hinnangul oli Kohvi saadetu algelisel ajakirjanduslikul tasemel ja ülipikk (üle 13 tuhande tähemärgi). „Loo toimetamine ei anna veel alust väita, et autoril sellega seost pole,” märkis Uuno Pungar.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et ei anna hea ajakirjandustava osas hinnangut tavapärasel skaalal vabastav—tauniv. Juhtum on selleks liiga mitmetahuline ja paiguti on mõlemad osapooled teineteist provotseerivalt toiminud heade tavade vastaselt. Valdavalt esitab ASN käesolevas seisukohas üldpõhimõtted, mida tuleks sedalaadi juhtumite puhul rakendada.

Suures osas on tegemist autoriõiguse-alase vaidlusega, mille suhtes otsuse langetamine ei ole ASNi pädevuses. Enim selgusetu on seejuures asjaolu, miks samal lool on paberlehes ja veebis märgitud erinev autor. Toimetuse selgitus, et Sten Sanga nime all avaldatud lugu põhines Hillar Kohvi tekstil, seda ammendavalt ei seleta – pigem komplitseerib autoriõigusega seotud probleemide ringi.

ASNile esitatud materjalidest nähtub, et Hillar Kohv esitas Tartu Ekspressile intervjuu DJ Heiki Hainsaluga ning avaldas tungivalt soovi, et see avaldataks. Seepeale otsustas toimetus materjali avaldada, kuid see vajas toimetuslikku töötlemist. Selles mõttes oli toimetuse tegevus õigustatud, on ju ajakirjandusorganisatsiooni oluliseks tunnuseks toimetuse autonoomia ning ta vastutab avaldatava sisu eest. Sellest tuleneb ka õigus ja kohustus sisu toimetada.

Kui aga toimetus otsustab laekunud kaastöö avaldamisele võtta, siis tuleb juhinduda ajakirjanduse eetikakoodeksi punktist 4.12, mille kohaselt ei ole toimetusevälise autori loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta. See tähendab, et lühendused ja muud muudatused tuleks autoriga kokku leppida isegi siis, kui toimetamine on käsikirja oluliselt paremaks muutnud. Käesoleval juhul on kaastööd oluliselt muudetud ning avaldatud võõra nime all – mis ei ole kooskõlas hea ajakirjandustavaga.

ASN näeb, et toimetuse pani keerukasse olukord autori pealekäimine, et tema lugu kindlasti avaldataks. ASN on varem korduvalt märkinud (sh Hillar Kohviga seotud kaasuses 361), et põhiseaduslik sõnavabadus ei tähenda õigust olla vastuvaidlematult avaldatud olemasolevates meediaväljaannetes. Põhiseaduslik sõnavabadus lubab igaühel oma seisukohti avalikult väljendada, kuid ei pane meediaväljaannetele kohustust kõigi kodanike kaastöid avaldada. Põhiseadus lubab nt asutada oma väljaande, blogi vms. Hillar Kohv intervjuu ju ka oma blogis avaldas.

Autori ja toimetuse omavaheline isiklik suhtlus on omaette teema, milles ASN vahekohtunikuks ei hakka. Mõlemalt poolt täheldab ASN suhtluses kiuslikkust. Autorite ja toimetuse vastastikku austav omavaheline kommunikatsioon on hea ajakirjanduse kui protsessi ja kui väljundi tagatis. Juba varem on ASN samalaadses olukorras sedastanud (kaasus 391), et ajakirjaniku reaktsioon toimetusse pöörduva inimese suhtes on institutsionaalne, st esindab ajakirjandusorganisatsiooni ja kujundab selle usaldusväärsust. Suhtluse saab konventsionaalse viisakuse rööbastelt maha lasta ka toimetusse pöörduja. Seega olgu see alati mõlemapoolselt viisakas ja lugupidav.

Prof. emer. Epp Lauk,
esimees