LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas M.R.-i (F. Luiksaare Õigusbüroo vahendusel) kaebust Delfi / Eesti Päevalehe kirjutise „Kohus määras pedofiiliks osutunud Võru sporditreenerile kaheaastase treenerina töötamise keelu“ (Otti Eylandt, veebis 16.11.17; paberlehes 17.11.17) kohta.

Kaebuse kohaselt ei ole ajakirjanik ära kuulanud kaebuse esitaja seisukohti. Veebiartikli jaoks süüditunnistatu poole ei pöördutudki, paberlehe loo jaoks anti aga ebamõistlikult vähe aega. Kirjutistes leidub faktieksimusi, kaitse seisukohti pole loos piisavalt esitatud, samuti on süüdimõistetu veebis leiduvaid fotosid kasutatud ilma loata.

Artikli autor Otti Eylandt selgitas ASNile, et püüdis süüdimõistetut tabada juba varakult, kuid kontakt ei õnnestunud. Veebiartiklis on vaid refereeritud vaid riigikohtu otsust, milles omakorda on mõlema protsessipoole seisukohad esitatud. Seetõttu pole ajakirjanikul enam kohtu tööd protsessiosaliste ärakuulamisega vaja korrata. Kuivõrd kohtulahend puudutas lastele huviharidust pakkunud isikut, kes jäi lõplikult süüdi seksuaalkuritegudes, oli teema avaliku huvi seisukohast igati põhjendatud. Ajakirjanduse eetikakoodeks fotode kasutamise autori- ja kujutiseõiguslikke aspekte ei käsitle.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et igakülgsuse nõude osas ei ole Delfi/ Eesti Päevaleht rikkunud head ajakirjandustava.

Asjaolu, et noortetreener mõistetakse lõplikult süüdi seksuaalkuriteos, on põhjendatud avaliku huvi objekt. Kohtulahendi refereerimine selle asjaolude käsitlemiseks on asjakohane allikas, sest see sisaldab nii süüdistuse kui ka kaitse argumente ega vaja seejuures täiendavat osapoolte ärakuulamist ajakirjanduseetika koodeksi p 4.2 tähenduses. Võimalikud ebatäpsused artikli(te)s ei ole sellise kaaluga, et neid pidada eetikarikkumiseks.

Vaadeldaval juhul on ajakirjanik loos toonud esile süüdimõistetu esindaja sõnad täies mahus. ASN leiab, et päevauudise puhul ei ole asjakohane, et sõna saada sooviv osapool sekkub päevalehe tootmistsüklisse. Praegusel juhul ei nähtu kaebuses esitatust asjaolusid, mis oleks otseselt õigustanud loo avaldamise edasilükkamist. Selle kohtuotsuse avaldamisega tekkivat avalikku tähelepanu oli oodata ning süüdimõistetu ja tema esindaja saanuks soovi korral meediale suunatud sõnumi varem ette valmistada. Seda enam, et lood ei ilmunud kohe kohtuotsuse tegemise järel (seda märgib ka kaebuse esitaja).

Fotode õigustamatu kasutamise kohta märgib ASN, et siin loob normi mitu Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) lahendit (eeskätt nt. Sciacca vs Itaalia 2005; aga ka Peck vs Ühendkuningriigid 2003; Hannover vs Saksamaa 2012), milles fotode kasutamise puhul ajakirjanduslikul eesmärgil rõhutatakse vajadust kaalutleda inimeste informatsioonilise enesemääramise õigust ja foto algset eesmärki. ASN leiab, et EIK väga mitmekülgse õigusliku tõlgenduse kõrvale täiendavat seisukohta esitada ei ole otstarbekas.

Prof. Epp Lauk,
esimees