LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas õpetaja Pille Punga kaebust Tartu Ekspressi kirjutiste “Parkimisheitlus pööras koolipere võtmeisikud tülli” (K.Paves, 15.6.17) ja “Lugeja kiri: Alatu laim” (3.8.17) kohta.

Kaebuse kohaselt on ajaleht avaldanud alusetu süüdistuse, nagu pargiks kaebuse esitaja oma autot kõrvalmaja territooriumil. Süüdistus pärineb naabermaja elanikult, kes töötab kaebuse esitajaga samas koolis. Täiesti põhjendamatult on toimetus kontrollimata kuulujutu põhjal avaldanud artiklis kaebuse esitaja isikuandmed – nime, töökoha, elukoha. Vastulausena avaldatud artikli juures on loata avaldatud kaebuse esitaja Facebooki-pilt.

Tartu Ekspressi peatoimetaja Kaur Paves selgitas Avaliku Sõna Nõukogule, et uudisväärtus seisneb loo puhul selles, et kaks linnaeelarvest palka saavat samas asutuses töötavat isikut loobivad üksteise suhtes süüdistusi, ning et on raske näha põhjust, miks ei peaks kohaliku tasandi ajaleht sellest kirjutama.

Peatoimetaja sõnul on toimetus artikli ilmumisest saadik püüdnud Pille Punga pretensioone igakülgselt rahuldada: üritanud korraldada kahe- ja kolmepoolseid kohtumisi, mille reaalne toimumine jäi Punga vastuseisu taha, pakkunud erinevaid võimalusi vastulauseks. Viimane vastulauseversioon, milles justkui sai kokku lepitud, ilmus 3. augusti lehes (vahepeal lehte ei ilmunud). Peatoimetaja leiab, et konfliktse loo juures on mõlemale osapoolele piisavas mahus sõna antud, mööndes, et võib küll arutleda, kuivõrd kõnealune teema üldse uudiskünnist ületab. Facebooki üles pandud foto aga on “avalik”.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Tartu Ekspress on rikkunud head ajakirjandustava.

Keskseks probleemiks artiklis on asjaosalis(t)e identifitseerimine, seda enam et süüdistatava väidetav väärkäitumine ei ole leidnud kinnitust. Õpetajana töötavale isikule on põhjustatud mainekahju, millele ei ole mingisugust õigustust. Eetikakoodeksi järgi ei tohi kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada (p 1.5). Kumbki juhtumi asjaosaline ei ole avaliku elu tegelane ega muutu selleks ka artikli sisust tulenevalt. Eriti ettevaatlikult tuleb kohelda meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi (p 3.2).

Kui toimetus leidis, et koomilisena paistev olukord, kui lähestikku elavad ja ühes kohas töötavad inimesed ei saa olukordi ajalehe vahenduseta lahendada, siis on žanre, milles satiiri saab esitada ka tegelaskujusid identifitseerimata (följeton, pamflett jm).

Facebooki sisu ajakirjandusväljaandesse loata ülevõtmise suhtes on ASN väljendanud seisukohta juba kaasustes 622 ja 626: sotsiaalmeedias, foorumites jm internetis nähtav materjal ei ole vabavara, mida võib ilma loata ajakirjanduslikku väljaandesse panna. See võib kaasa tuua tähendusnihke ning kiirenduse ja mõju, mida materjali algne autor pole ette näinud. See, et autor on oma postituse avaldanud Facebookis märke all “jagatud avalikult” (tähistatud nn maakera-ikooniga), ei oma siinjuures olulist tähendust. Selle valikuga määrab autor, kes saavad tema postitust Facebookis näha, ega anna automaatselt kellele tahes õigust tema postitust reprodutseerida mis tahes muudes kanalites ja viisil.

Prof. Epp Lauk,
esimees