LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Sotsiaalkindlustusameti (kommunikatsioonijuht Kaili Uusmaa isikus) kaebust Kanal 2 saate “C-komando” (10.5.17, saatejuht Carmen Pritson-Tamme) kohta.

Kaebuse kohaselt kujunes ühe nelja-aastase poisi hooldusõiguse loo esitus lapse õigusi riivavaks: laps ja teised lapse lähedased olid identifitseeritavad ning lugu kajastades ei nähtud ette võimalikku kahju ei konkreetsele lapsele ega lapsi ja peresid abistavate ametkondade mainele. Abivajavate laste lugude meedias kajastamine võib esmapilgul tunduda lapse ja pere abistamisena, kuid tegelikkuses võib see kahju tuua lapse isikule, mis võib omakorda süvendada probleemi. Sotsiaalmeedias avaldati hiljem seotud inimeste fotod. Sotsiaalkindlustusamet leiab, et väärkohtlemise lugu kajastati emotsionaalselt, peegeldades loo subjektidest innustatud tundeid. Lastega seotud problemaatika meediakajastus peaks eeskätt keskenduma lahenduste leidmisele. Detailne keskendumine ohvrile teenib pigem uudishimu kui avalikku huvi.

Kanal 2 ega produktsioonifirma ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et saates on rikutud head ajakirjandustava.

Laste heaolu riskidega seotud teemad on kahtlemata avaliku huvi objektiks. Kuid nende kajastamine sündmusi ja seotud isikuid detailselt kirjeldades ei taga lapsele privaatust. Kommunikatsioonieetikas on lapse privaatsuse kaitsmine nii oluline väärtus, et seda ei õigusta üldjuhul ka suur avalik huvi.

Samuti sätestab ajakirjanduse eetikakoodeksi p 4.7 ühemõtteliselt, et vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata. Praktika on näidanud, et kõrvaltvaatajana ei ole ajakirjanikul võimalik tõde välja selgitada. Neis juhtumeis unustavad ka vaidlevad pooled tihti ära lapse huvid ning kuitahes heade kavatsustega ajakirjanikud ei suuda ette näha kajastuse kõiki võimalikke tagajärgi mis tahes ajalises perspektiivis. Eriti oluline on sellega arvestada nüüdsel ajastul, kui lood ja taustamaterjalid on internetiotsinguga kiiresti leitavad ning lood hakkavad sotsiaalmeedias elama oma elu – identifitseeritakse asjaosalised, tuuakse välja seonduvaid detaile, esitatakse kuuldusi ja isegi väljamõeldisi.

Kui on tegemist uudisväärtusliku juhtumiga, mille keskmes on laps, tuleks probleemi analüüsida sotsiaalse üldistusega ning vaadelda, kuidas süsteem (lastekaitse, kohus jm) lapse õigusi kaitseb. Sealhulgas on põhjendatud hoolikalt faktipõhine kriitiline analüüs lapsi kaitsva sotsiaalsüsteemi toimimise suhtes.

Saates nähtava põhjal otsustades ei analüüsi saatejuht ühtviisi erapooletult ja faktipõhiselt mõlema osapoole (ka sotsiaalametnike) poolt esitatavat. Praegusel juhul on saatejuht emotsionaalselt asunud ühe vaidleva poole (vanaema) seisukohtade kaitsele, neid kriitiliselt ja erapooletult analüüsimata.

Prof. Epp Lauk,
esimees