LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas vabakutselise ajakirjaniku Tõnu Kalveti kaebust ajalehe Rahvuslik Teataja toimetuspoliitika suhtes (juulinumber 2016).

Kaebuse esitaja on ajalehe kunagine peatoimetaja ning ka hiljem andnud ajalehele materjali avaldamiseks. Kaebuse tingis asjaolu, et juulinumbrisse on temaga kokku leppimata ja avaldamiseelsetele protestidele vaatamata paigutatud üks lugu tagumisele meelelahutusküljele (kaebuses nimetatud ka “naljaküljeks”), kuigi tekst ise on tõsine. Lisaks on loost kadunud kõik reataanded, vahepealkirjad ja esiletõsted. Kaebuse esitaja soovib teada, kas toimetusel lasub kohustus saada sellisteks toimetuslikeks muudatusteks tekstiautori luba.

Ajalehe Rahvuslik Teataja toimetus ASNile oma seisukohta ei avaldanud. ASN sai päringule vaid automaatvastuse, milles kinnitatakse, et “kiri on kätte saadud. Arvamus võetakse arvesse. Kõik kohalejõudnud e-kirjad, mida spämmifilter ei pea rämpsuks, loetakse läbi vastavalt jõudlusele”.

Avaliku Sõna Nõukogul puudub pädevus hinnata, kuivõrd rikub kõnealune juhtum autori varalisi ja mittevaralisi õigusi. ASN hindab juhtumit üksnes hea ajakirjandustava seisukohast.

Kui ajaleht Rahvuslik Teataja käsitleb ennast ajakirjandusväljaandena, siis tuleks tal ka tegutseda ajakirjandusliku konventsiooni kohaselt. Muu hulgas tähendab see žanrikonventsiooni järgimist: lugejale peab olema äratuntav, mislaadi tekstiga on tegemist. Toimetuse ajakirjanduslik professionaalsus on antud kontekstis oluline, kuid selle hindamine ei ole otseselt ASNi pädevuses.

ASNil puudub informatsioon, millistes tingimustes autor oma teksti avaldamiseks toimetusega kokku leppis. Kui eeltingimusi ei seatud, pole ASNi hinnangul õigustatud hilisem täiendavate nõudmiste esitamine. Ajakirjanduseetika koodeks sätestab: välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta (p 4.12). Kaebuse materjalidest nähtub, et vaadeldaval juhul pole toimetus materjalis muutnud ei kokkulepitud sisu, konteksti ega avaldamisaega. Väljaande numbri kokkupaneku, s.h artiklite kärpimise ja kujunduse suhtes kehtib aga ajakirjandusvabaduse oluline printsiip – toimetuse autonoomia koos kaasneva vastutusega.

Konfliktide vältimiseks autoritega väljastpoolt toimetust peaksid väljaande toimetuspõhimõtted olema avalikud. Samas võib toimetusel olla raske täita viimasel hetkel saadud nõuet kirjutist ühel või teisel leheküljel mitte avaldada või teksti üldse mitte lühendada.

Konkreetsel juhul, vaadeldes juhtumit kõrvalseisja pilguga, leiab ASN, et avaldamisega meelelahutusküljel ei ole artikkel sattunud vastuvõtukonteksti, mis muudaks selle “naljaks”. Teised samal leheküljel ilmunud materjalid ei ole samuti naljad ning on meelelahutusega seotud üsna tinglikult. Probleemi ilmselt oleks aidanud leevendada lehekülje päises sõna “meelelahutus” asendamine – kuid see olnuks puhtalt toimetuse otsus, kas ja kuidas seda teha.

Kõiki asjaolusid kogumina hinnates on ASN seisukohal, et Rahvusliku Teataja toimetus ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Prof. Epp Lauk,
esimees