LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eve Joosingu kaebust Eesti Päevalehe kirjutise “Vegandieedist tekkinud tervisekahjustused on jõudnud Eesti lasteni” (Tuuli Jõesaar, 19.11.15) ja selle jätkulugude (20.11.15) kohta.

Kaebuse kohaselt on Eesti Päevalehe artiklis kaebuse esitaja teemaalgatust ja kommentaare Facebooki grupis “Eesti veganid” esitatud kontekstist välja rebituna. Ajakirjanik on lähtunud ebaõigest eeldusest, et veganite foorumis algatavad teemasid üksnes veganid. Kaebuse esitaja uuris vaid selles foorumis, kuidas asendada lapse toidusedelis toiduaineid, mida laps ei söö. Kaebuse esitaja hinnangul on eriti ebaeetiline siduda teematõstataja jaoks ebaselge põhjusega probleem ajakirjanikule sobiva teemaga. Ka avaldatud vastulauses kajastas toimetus kaebuse esitaja antud infot valesti. Ilmunud juhtkirjas süüdistab toimetus kaebuse esitajat väga äratuntaval viisil “sektantlikus pimestatuses” ning ebaõigelt selles, et ta keelas oma lapsele vajalikke toidulisandeid. Kuigi ajaleht ei ole kaebuse esitajat artiklis nimepidi märkinud, on ta enda väitel siiski kaudselt äratuntav. Samuti on artiklis avaldatud terviseandmeid tema lapse kohta, mis on delikaatsed isikuandmed.

Eesti Päevaleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud. EPLi tegevtoimetaja Holger Roonemaa vastas kaebuse esitajale, et kindlasti ei ole ajakirjanik tekitanud laimukampaaniat, vaid vastupidi – juhtinud tähelepanu väga tõsisele probleemile ühiskonnas. Artikli kõige olulisem nüanss on see, et Eesti arstide kinnitusel on haiglates olnud mitu kahetsusväärset juhtumit, kus veganluse tulemusel on lapsed saanud tõsiseid tervisehäireid. Toimetuse seisukoht kõnealuses asjas on teada muudest avalikest allikatest¹. Nimelt leiab toimetus, et kõnealune näide oli üks ligi kümnest erinevast anonüümsest loost ja leht kasutas näiteid selleks, et illustreerida artikli põhisõnumit. Eesti Päevaleht märkis, et kaebuse esitaja nime ei avaldatud ega olnud ka muid detaile, mis võimaldanuks lugejal teda identifitseerida. Jätkuloos avaldas leht kokkuleppel kaebuse esitajaga info, et see inimene, kelle näidet kasutati, ei ole vegan. Leht leiab, et avaldas sellega paranduse. Lehe hinnangul oli kõnealuse näite kasutamine veganitest kõnelevas loos põhjendatud, sest ta oli veganite grupeeringu liige, postitas aktiivselt ja tema postitused kinnitavad, et tema ja ta laps on liha söömisest loobunud. Leht leiab, et juhtkirjas ei pööratud üheski lõigus ega lauses spetsiifiliselt tähelepanu konkreetse isiku näitele. Eesti Päevaleht märkis, et kuigi veganite grupp Facebookis on kinnine, on sellega võimalik liituda kõigil ja olemuslikult on seal asuv info avalik.

Kaebuse esitaja vaidleb vastu toimetuse väitele, et kuna ta on aktiivselt sõna võtnud veganite foorumis, siis saabki teda pidada veganiks, ning et see justkui õigustab ajakirjaniku käitumist. Kaebuse esitaja väitel on mitmel tema perekonna liikmel probleeme loomsete produktide talumisega ja ta on otsinud alternatiive, millega päevast toitainete vajadust katta. Tal ei ole enda sõnul veganite ja veganlusega rohkem pistmist peale selle, et küsimus oli püstitatud veganite foorumis.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Päevalehe tegevus on olnud osaliselt vastuolus hea ajakirjandustavaga.

ASN nõustub toimetuse seisukohaga, et artiklites kasutatud näited olid anonüümsed ja need illustreerisid põhiteemat, st veganlusega kaasnevaid terviseprobleeme. Kaebuse esitaja ega tema lapse personaalküsimus ei olnud eraldi vaatluse all.

Probleemi näeb ASN selles, et uudisajakirjandus reprodutseerib veebist inimeste seisukohti ja materjale, andes neile tihtipeale uue konteksti ja mõju. Sellele juhtis ASN tähelepanu ka lahendis 622: olemuselt on veebi suhtluskeskkondade avalikkus teistsugune kui masstiražeeritud ajakirjandusväljaande loodav avalikkus. Facebooki grupis eeskätt personaalsete jagamiste kaudu ahelakujuliselt levivate postituste masstiražeerimine ajakirjanduses annab tekstile võimenduse ja kiirenduse, mida autor ei oska ega peagi oskama ette näha, ning sageli eraldab teksti kontekstist. See põhjustab eksitamist. Seda enam, et antud juhul oli tegemist kinnise grupiga, kuhu ei pääse juhuslikult. Kuigi ka sellise grupiga on võimalik liituda, rõhutab grupi liik (vastupidiselt avatud grupile), et selles vahendatav ja jagatav informatsioon pole mõeldud laiale avalikkusele. Sellise informatsiooni avaldamist massimeedias ajakirjaniku poolt, kes külastas gruppi lihtliikmena, tuleks ajakirjanduse eetikakoodeksi p. 3.7 järgi käsitleda “ebaausa võttena”, mille puhul tuleb tõsiselt kaaluda, kas avalikkuse huvid üldse nõuavad sellise informatsiooni avaldamist.

Praegusel juhul ei näe ASN põhjuseid, miks ajakirjanik grupiliikmeks hakanuna ei saanud võtta kaebuse esitajaga ühendust ning küsida vähemalt nõusolekut postituse avaldamiseks. ASN rõhutab, et ajakirjanduses käsitletavad isikud on tihtipeale identifitseeritavad ka kaudselt ning kaebuse esitaja on kõnealuses suletud grupis postitanud oma nime all. Seetõttu mõistab ASN ka, miks ta on eriti häiritud eksitava info ilmumisest.

Kuigi toimetus pole keskendunud kaebuse esitaja tegevusele, on talle siiski tekitatud põhjendamatuid kannatusi. Samas lehes, kus ilmus kaebuse esitaja hinnangul ebatäpne vigade parandus, annab toimetus talle juhtkirjas otsesõnu teada, mida temast arvatakse – kontekstiliselt ei ole võimalik mõista, et juhtkirjas öeldav käiks kellegi teise kohta. Selline kohtlemine ei ole põhjendatud ka juhul, kui teema on avalikkuse jaoks oluline.

Prof. Epp Lauk,
esimees

________________________
¹ Vt. http://www.eall.ee/pressinoukogu/kaebused/612.html