LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Lohusuu vallavolikogu aseesimehe ja OÜ Parika MT ühe omaniku Tarmo Tomsoni (vandeadvokaat Kalev Aaviku vahendusel) kaebust Põhjaranniku kirjutise “Kahtlane teehooldus Lohusuus” (13.5.15) kohta. Artikli autorid Toivo Kivi ja Einar Hinno on Lohusuu vallavolikogu liikmed.

Kaebuse kohaselt esitatakse kirjutises tõele mittevastavaid väiteid ning luuakse mulje, et Tarmo Tomson on kunagise vallavolikogu esimehena käitunud ebaseaduslikult ja ebaeetiliselt ning OÜ Parika MT juhatuse liikmena ebaseaduslikult ja ebaprofessionaalselt. Artikli autorid on Tarmo Tomsoni süüdistanud sisuliselt kuriteo toimepanemises. Ajalehe Põhjarannik toimetus ei kontrollinud enne artikli avaldamist artiklis esitatud süüdistuste õigsust. Ka ei antud kaebajatele võimalust kommentaariks. 29.06.2015 pöördusid kaebajad oma esindaja vahendusel ajalehe Põhjarannik poole, paludes võimalust vastulauseks. Põhjarannik kaebuse esitajale ei vastanud.

Põhjarannik ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Artikli autorid palusid ASNilt selgituste andmiseks lisaaega, kuid hiljem loobusid selgituste saatmisest, märkides, et neil on “nende faktide kohta olemas tunnistajad ja tõendid.” Et aga Tarmo Tomson on ähvardanud autoreid kaevata kohtusse, siis ongi nad otsustanud asja suuremalt avalikustada justnimelt kohtus.

Avaliku Sõna Nõukogu leiab, et esitatud faktiväidete õigsuse osas puuduvad vahendid ja võimalus tõe väljaselgitamiseks. Kaebuse esitaja viitab asjakohaselt ajakirjanduse eetikakoodeksi punktile 3.5, mille kohaselt peab toimetus kontrollima informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust – seda ka juhul, kui autoriks ei ole toimetuse töötaja. Kuid ka selle punkti osas puuduvad ASNil protsessuaalsed vahendid, tegemaks kindlaks, kas ja kui palju on toimetus avaldatud teksti puhul oluliste faktiväidete tõesust kontrollinud. Toimetus ise ei ole oma tegevust kommenteerinud.

Samas ütleb koodeks, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris (p 5.1). On toimetuslike valikute küsimus, kas sel otstarbel avaldatakse volikogu liikmete artikli kõrval eraldi volikogu aseesimehe vastulause või kirjutab ülevaatliku loo ajakirjanik – konflikti sisaldava materjali puhul tuleb igal juhul ära kuulata kõik osapooled (p 4.1).

Äärmisel juhul tuleks vastulause faktiväidete korrigeerimiseks avaldada pärast artiklit, kui tõsiste süüdistuste osaks saanu avaldab selleks soovi (p 5.2). Praegusel juhul ei ole toimetus seda teinud. Tasakaalustatuse ja vastulause aspektist on Põhjarannik rikkunud head ajakirjandustava.

Prof. Epp Lauk,
esimees