LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Viive Aasma kaebust Eesti Päevalehe kirjutise “Ühe vanema kapriis annetuse aadressil” (Ingrid Veidenberg, 8.10.14) kohta. See artikkel ilmus koos Viive Aasma enda kirjutisega “Linnakoolid kuuluvad meile kõigile” (rubriiginimi “Poolt ja vastu”).

Kaebuse kohaselt on ajakirjanik hakanud artiklis tõstatatud probleemide analüüsimise asemel hoopis seaduserikkumist kaitsma ja koguni ründama isiklikult teema tõstatajat. Kaebuse esitaja nendib, et tema kohta avaldati tõsiseid süüdistusi ja kuigi näiliselt sai ta sõna samas numbris, siis tegelikult ei antud talle võimalust end ootamatu rünnaku eest kaitsta (luges kõike alles lehest). Kuigi kaebuse esitaja oma arvamuses ei kasutanud teadlikult ühtegi nime, nimetas Ingrid Veidenberg oma arvamusloos “ühest kapriisest lapsevanemast” seitsmel korral oma oponendi nime. Veelgi enam, ta oli uurinud välja ka Viive Aasma lapse isiku ja edasise haridustee, vihjab seejuures lapse sotsiaalmeedia kontole, mis ei ole kuidagi asjasse puutuv. Kaebuse esitaja märgib, et ta ei ole kunagi avaldanud, kas tema lapse eest “vabatahtlikku annetust” lõpuks maksti või mitte. Seega süüdistab Ingrid Veidenberg teda üksnes oletuste põhjal ning sildistab kui halba ema. Kaebuse esitaja tõstatab küsimuse, kas ajakirjanikul oli üldse eetiline võtta ajakirjanikuna sõna omaenda väljaandes teemal, millega ta on eraviisiliselt tihedat seotud.

Eesti Päevaleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Päevaleht on rikkunud head ajakirjandustava.

Kui Aasma tõstatab diskussioonis põhimõttelisi küsimusi, siis ajakirjanik Veidenberg ei käsitle oponendina esitatud argumente, vaid läheb isiklikuks ja sildistab. Sealjuures põhinevad tema süüdistused Aasma aadressil oletustel (on/ei ole teenuseid tarbinud, on/ei ole tasunud jne). Põhjendamatult avalikustab ajakirjanik eraelulisi detaile Aasma kohta (töökoht) ja toob sisse andmed tema lapse kohta.

Ingrid Veidenberg esineb artiklis küll ajakirjaniku rollis (on tuntud kui nädalalõpulisa LP peatoimetaja), kuid argumenteerib peamiselt teemaga emotsionaalselt seotud lapsevanema positsioonilt. Neutraalne, ka kriitiline (tulenevalt ajakirjanduse eetikakoodeksi p. 1.2) ajakirjanikupositsioon puudub. Kuigi Veidenberg ei varja, et ta on kõnealuse kooli lapsevanem, tekib tema rollide vastandlikkuse baasilt huvide konflikt, mille foonil on artiklis aset leidev sildistamine ja süüdistamine eriti taunimisväärne ja jätab mulje positsiooni kuritarvitamisest.

Taunitav on ka toimetuse tegevus arvamuskülje sisustamisel. Näiliselt on materjal esitatud debatina – esitatud on nii poolt- kui ka vastuväited. Sisuliselt on aga tegemist toimetamatusega, mis on võimaldanud ühel diskussioonipoolel avaldamiseelselt tutvuda vastaspoole sisukohtadega (ja neid häbimärgistada), teisel aga mitte. Süüdistuste adressaat ei ole omakorda saanud tõsistele süüdistustele vastata. Hea toimetamispraktika peaks välistama ka võimaluse ajakirjanikul klaarida suhteid isiklikul tasandil, sattuda rollikonflikti ning lähtuda oma sõnavõtus muust kui avalikust huvist.

Prof. Epp Lauk,
esimees