LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas HL-i kaebust Õhtulehe (online) uudise "Kiremõrv väikelinnas? Viljandis tapeti mees, kahtlustatavana peeti kinni tema naine ja sõber" (5.6.14) kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklis ennatlikult nimetatud toimunut (kire)mõrvaks, kuigi juhtumi eeluurimine alles käis: inimesi pole (kohtus) süüdi tunnistatud. Kaebuse esitaja teatel on toimunud asjaolud oluliselt teistsugused, kui võimaldab järeldada Õhtulehe artikkel ja eriti selle pealkiri. Kommentaariumis pole kommenteerijadki olnud “tagasihoidlikud” ning seal avaldati ka loost puudunud asjaosaliste nimesid, mis kogumis kahjustab oluliselt kahtlusaluste mainet.

Õhtuleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Õhtuleht on rikkunud head ajakirjandustava.

Pealkirjas esitatud oletus – millele viitab küsimärk – ei tulene lühiuudise sisust, mille ainsaks allikaks on prokuratuur. Ajakirjanduse eetikakoodeks rõhutab vajadust selgelt eristada uudis, arvamus ja oletus (p. 4.1). Vaid fakte esitavas lühiuudises on ebakohane esitada oletusi, seda enam et see ei põhine “tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil”. Küsimärgi lisamine oletuslikele väidetele ei legitimeeri tõendamatust ega anna õigustust eetikakoodeksi eiramisele. Pealkiri ei tohi lugejat eksitada (p. 4.11).

Ka suur osa prokuratuuri poolt esitatud infost ei ole avalikkuse jaoks oluline informatsioon, mida peaks eeluurimise algfaasis levitama. Prokuratuur jm uurimisorganid peaksid kohtueelses uurimisfaasis edastama avalikkusele vaid niisugust infot kuritegude kohta, mis on avalikkuse jaoks vältimatult vajalik. Ajakirjanduse ülesanne eeskätt on kriitiliselt jälgida uurimisorganite tööd (p. 1.2), mitte kaalutlematult levitada nende pressiteateid.

Prof. Epp Lauk,
esimees