LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas lasteaia muusikaõpetaja Larissa Ivanova kaebust ajalehe MK-Estonia kirjutise «Детский мучитель» [Lastepiinaja] (Irina Petrova, 23.4.14) kohta.

Kaebuse kohaselt ajakirjanik kaebuse esitajaga ühendust ei võtnud, vaid jättis lasteaia direktori kaudu ettepaneku, et kaebuse esitaja ajakirjanikule ise helistaks. Et aga õpetaja suhtes süüdistusi esitavad lapsevanemad pöördusid oma kaebusega ka politseisse, ei pidanud Irina Petrova kohaseks enne uurimise lõppu ajakirjandusega suhelda. Kaebuse esitaja hinnangul avaldas ilmunud artikkel nii linnavalitsusele kui ka politseile survet asja lahendamisel. Ilmumisjärgselt keeldus toimetus vastulause avaldamisest. Kaebuse esitaja leiab: «Kuigi ei vaidle vastu sellele, et «muretsevate lapsevanemate probleemi» (tsiteerin hr Andrei Titovi) on «otstarbekas» ja isegi vajalik ajalehes valgustada, ei tohi selline valgustamine rikkuda minu õigust heale nimele, pedagoogi au ega tavalist inimväärikust.»

MK-Estonia ASNile oma seisukohta ei selgitanud. Varasemas kirjavahetuses kaebuse esitajaga kinnitab ajalehe peatoimetaja Andrei Titov, et käsitletav teema on kahtlematult uudisväärtuslik, mistõttu artikkel ka avaldati. Peatoimetaja arvates võinuksid kaebuse esitaja selgitused olla avaldatud kohe algses artiklis, aga kuna Irina Petrova jättis selle võimaluse kasutamata, polnud ajakirjanikul võimalik neid avalikkusele vahendada. Eeltoodust lähtuvalt teatas peatoimetaja kaebuse esitajale, et mingeid vabandusi ega ümberlükkamisi (опровержение) toimetus avaldama ei hakka. Juhul kui kaebuse esitaja soovib suhelda ajakirjanikuga, siis on toimetus «valmis teema igakülgseks käsitluseks uuesti üles võtma».

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et MK-Estonia on rikkunud head ajakirjandustava.

Vaidlust ei ole, et teema on uudisväärtuslik ning selle kohta artikli avaldamine on õigustatud.

Ajakirjanduslik uurimistöö faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks on aga artiklis tegemata. Esitatakse kahe vaid eesnime pidi identifitseeritava lapsevanema emotsionaalseid seisukohti, mis põhinevad laste ütlustel. Artiklist nähtub, et lapsevanemad on samas ise keeldunud õpetajaga suhtlemast. Artiklist nähtub ka, et ajakirjanik on rääkinud lasteaia direktoriga, kes lapsevanemate väiteid artiklis ei kinnita ega lükka ümber. Artiklis ei ole toodud ei ametkondliku ega politseiuurimise tulemusi. Artiklis esitatavad süüdistused on samas nii tõsised, et vajanuksid kindlasti kohe õpetaja selgituste lisamist.

Artiklist ja peatoimetaja selgitustest kaebuse esitajale nähtub, et ajakirjanik ei ole vajalikul määral otsinud lasteaiaõpetajaga kontakti, vaid lootnud, et süüdistatav ise talle helistab. Nii tõsiste süüdistuste korral ei ole kohane allikaga sel viisil suhelda. Sisuliselt on jäetud EAEK p. 5.1 nõue täitmata.

Kui artikli avaldamise eel ei olnud toimetus suuteline lasteaiaõpetajaga ühendust saama ja viimane pöördus asjaolude selgitamiseks toimetuse poole, pidanuks koodeksi p. 5.2 kohaselt talle vastulauseks igal juhul viivituseta sõna andma. Peatoimetaja vastulausest keeldumine on täiesti põhjendamatu. Kindlasti on asjakohane pärast juurdlus(t)e mis tahes tulemuste selgumist neist avalikkust teavitada.

Prof. Epp Lauk,
esimees