LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas A. kaebust (advokaadibüroo vahendusel) Eesti Ekspressi kirjutise “Noore ema meeleheitel päevik” (Kirsti Vainküla, 8.8.13) kohta.

Kaebuse kohaselt sisaldab artikkel hulgaliselt ebaõigeid faktiväiteid. Artiklis avaldatu tulemusena on tekkinud kaebuse esitaja mainele kahju. Ajaleht ei ole vastanud A. taotlusele lükata ümber tegelikkusele mittevastavad väited, avaldada vabandus, eemaldada artikkel internetist ja hüvitada tekitatud kahju. Artiklis on isikute õigete nimede asemel kasutatud küll anonüümseid nimesid, kuid artiklis kirjeldatud asjaolude kaudu on A. tegelaskuju on ära tuntav kolmandatele isikutele.

Eesti Ekspressi ajakirjanik vastas ASNile lakooniliselt, et tema ei ole advokaadibüroo esindatava isiku kohta artiklit kirjutanud.

Avaliku Sõna Nõukogu jõudis pikema kaalutlemise järel seisukohale, et kaebuses tõstatatud küsimustes ei ole võimalik hinnangut anda: puudub selge põhistus, mille alusel kaebuse esitaja samastab ennast artiklis kirjeldatuga. ASNil puuduvad menetluslikud võimalused tõe väljaselgitamiseks ning saab tugineda vaid osapoolte ütlustele, mis praegu on vastukäivad.

Samas ütleb ajakirjanduseetika koodeksi p 4.7, et vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata. Koodeksi kontekstis vaid erakorralisi erandeid lubava reegli eesmärk on kaitsta lapsi olukorras, kus nad sageli satuvad vanemate inetu vaidluse objektiks.

Ka käesoleva artikli puhul tuleks esmalt küsida, milline on avalik huvi ning kas ja kuidas võiks võita hooldusvaidluse avalikkuse ette jõudmisest laps. ASNi hinnangul ei võida ei laps ega avalikkus niisugusest ühe vanema narratiivi esitamisest midagi.

Tegelaste anonüümsus aga pigem lisab sellele probleeme. Meedias ilmub palju poolfiktiivseid reality-materjale, mille puhul ei ole eristatav päriselu ja fiktsioon ja mida pakutakse auditooriumile eeskätt meelelahutuseks. Kui sellise ähmaste kontuuridega formaadi võtab üle professionaalne ajakirjandus, siis sellevõrra kahaneb professionaalse ajakirjanduse võime informeerida avalikkust viisil, kus materjal on tõendatud, tasakaalustatud ja selle avaldamise eesmärk moraalselt läbi kaalutud – kõikide asjaosaliste võimalikud kannatused minimeeritud ja avalikkuse vajadus seda informatsiooni saada on põhjendatud.

Teiseks on Eesti nii väike riik, et enamus anonüümsuse taha varjatud inimesi on kaude ikkagi tuvastatavad. Isegi kui me lähtume eeldusest, et see artikkel ei ole ASNile kaebuse esitanud isikust, siis asjaolu, et keegi kirjeldatud juhtumiga mitteseotud isik tunneb end puudutatuna, viitab, et artikkel kahjustab suuremat hulka inimesi kui üks artikli tegelaskuju prototüüp. Kuigi ASN ei saa anda lahendit käsitletavale kaebusele, taunib ASN laste hooldusõigusest kirjutamist eelkirjeldatud viisil.

Prof. Epp Lauk,
esimees