LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas D.L.-i (D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi kaudu esitatud) kaebust Eesti Ekspressi kirjutise “Politseinik kiusas eksmeest võltsitud seksikuulutusega” (18.10.2012) illustratsiooni kohta.

Kaebuse kohaselt illustreerib artiklit pilt jutuksolevast kuulutusest, millel on aga kujutatud hoopiski kaebuse esitajat, kel puudub igasugune puutumus loo sisuga ning kellelt polnud toimetus tema isiku kujutise kasutamiseks luba küsinud. Kaebuse esitaja leiab, et delikaatse pildi avaldamisega on kuritarvitatud tema isikuandmeid ning tekitatud põhjendamatuid kannatusi. Kuigi ajaleht võttis pildi maha võrguväljaandest, ei heasta see kaebuse kohaselt pildi ilmumist paberajalehes.

Eesti Ekspress ASNile oma seisukohta ei avaldanud. ASNi käsutuses on Eesti Ekspressi peatoimetaja Janek Lutsu selgitus kaebuse esitajale, mis on antud enne seda, kui kaebus oleks jõudnud ASNi menetlusse. Sellest selgitusest nähtub, et kuulutus oli artikli keskne osa (vaatluse all on selle kuulutuse avaldamisega seotud politseiniku probleemne käitumine). Toimetuse kinnitusel oli selle fotoga kuulutuse ilmumine Facebookis vaieldamatu fakt. Samas on juba pealkirjas öeldud, et tegemist ei ole reaalse kuulutusega, vaid võltsitud sekskuulutusega. Lugeja saab peatoimetaja väitel aru, et kuulutus on sellisel kujul küll ilmunud, aga see pole tõeline, vaid fabritseeritud.

Omanikuks oli Facebooki kontol, kust kuulutus pärines, märgitud Marko Tooming. Toimetusel ei olnud võimalik aru saada, et fotol on kujutatud kedagi teist, ning nad ei osanud seda kahtlustadagi. Toimetuse hinnangul meenutas fotol kujutatud isik just Marko Toomingut nii näojoontelt kui ka muskulatuurilt.

Eesti Ekspressi toimetus väljendas oma kirjas mõistmist, et Dmitri Lipetskit võis häirida tema foto ilmumine sellise kuulutuse juures. Selle eest on aga vastutav selle kuulutuse internetti välja pannud isik. Eesti Ekspress kõrvaldas kõneksoleva foto vastava info saamisel kohe oma võrguväljaandest ning isiklikus kirjas kaebuse esitajale pakkus peatoimetaja ka vabanduse avaldamist. Samas leidis peatoimetaja kirjas kaebuse esitaja esindajale, et ajalehel puudub süü, mis põhistaks kaebuse esitajale rahalise hüvitise maksmist.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Ekspress on juhtumi lahendamisel tegutsenud kooskõlas hea ajakirjandustavaga ja eetikarikkumist ei ole.

Eesti Ekspress nendib ka ise asjasse mittepuutuva isiku kujutamist kõneksoleva artikli illustratsioonil. ASNile tunduvad usaldusväärsed toimetuse selgitused selle kohta, et nad ei osanud ega saanud ette näha, et libakuulutusel olev isik ei ole see, kellena teda kujutatakse. Eetikakoodeksi järgi ei ole põhjust pidada iga eksimust eetikarikkumiseks ning eksituste tasandamist käsitleb koodeksi 5. peatükk. Toimetus on teinud isiku tuvastamatuks võrguväljaandes avaldatud püsijuurdepääsuga illustratsioonil. Samuti pakkus toimetus kaebuse esitajale vigade paranduse avaldamist koos avaliku vabadusega. Sellega väljendas toimetus head tahet ebameeldiv vahejuhtum mõistlikult lahendada ka kaebuse esitaja jaoks, kelle meelepaha juhtunu suhtes on ASNi meelest õigustatud. Sealjuures pakkus toimetus välja enamat, kui näeb ette vaid koodeksiga formaliseeritud eneseregulatiivne kord (vastulause võimaluse pakkumine, veaparandus). ASNi hinnangul on kahetsusväärne, et kaebuse esitaja seda pakkumist vastu ei võtnud.

ASNi pädevuses ei ole anda juhtunule hinnangut võlaõigusseadusest lähtudes, kuid omaette eetikaküsimusena kerkib kaebuse esitaja soov muuta toimetuse juhuslik eksimus oma tuluallikaks.

Prof. Epp Lauk,
esimees