LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Marksistliku Liikumise esindaja Raiko Aasa kaebust Postimehe kirjutise “Rassiviha, klassiviha ja kultuuriviha” (Lauri Vahtre, 11.7.2012) kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklis ühte seika esitatud moonutatult. Vahtre kirjutas: “Hiljaaegu lõi Inglismaal laineid vanaproua, kes juhtus metroos keset värvilisi kaaskodanikke kuulutama, et lapsepõlves elas ta Inglismaal, nüüd aga ÜROs ja et talle selline asi üldsegi ei meeldi. /---/ Proua pandi vangi. /---/ Inimene väljendas oma täiesti loomulikku nördimust tõsiasja üle, et ilma kusagile kolimata oli ta sünnimaalt eluõhtuks kusagile võõrsile sattunud.” Kaebuse esitaja osundas aga allikaid, mille kohaselt polnud tegemist vapralt poliitkorrektsuse vastu välja astuva "vanaprouaga", vaid 42-aastase purjus naisega, kes korduvalt ähvardas kaasinimesi vägivallaga (laste juuresolekul), mida märkis ka süüdimõistev kohtunik. Kaebuse esitaja märgib: “Kuna majanduskriisist räsitud Euroopas on tõusuteel ksenofooblikud tendentsid ja liikumised, on ajaloolase ja ühiskonnategelase Lauri Vahtre säärane faktide moonutamine oma loo narratiivi toetamiseks äärmiselt vastutustundetu.”

Postimees ASNile oma seisukohta ei avaldanud. Küll on aga toimetus lisanud artikli võrguversioonile toimetaja märkuse: “Lugeja Raiko Aasa juhtis toimetuse tähelepanu sellele, et artikli alguses jutustatud lugu juhtumist metroos pole edasi antud täpselt. Artikli autor kuulis seda lugu ühe meediakanali vahendusel ning küllap on mitmekordse refereerimise tõttu detailid mõnevõrra moondunud”, lisades kaebuse esitaja repliigist ka faktilist infot koos lingiga BBC sellesisulisele uudisele.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Postimees ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

ASN nõustub Raiko Aasa hinnanguga, et viidatud juhtumi faktilised asjaolud pole artiklis esitatud täpselt. Samas pole põhjust pidada seda eetikarikkumiseks. Tegemist on arvamusartikliga, milles autor interpreteeris sündmuse representatsiooni meedias oma subjektiivsest vaatepunktist. Selline subjektivism ei ole käesoleval juhul taunitav, sest viide sündmusele ei ole arutluskäigu põhitelg, vaid pigem illustreeriv. Ettevaatlik tuleks olla juhul, kui arvamus sisaldab kellegi suhtes tõsiseid süüdistusi. Siis on toimetusel kohustus arvamuse aluseks olevad väited üle kontrollida.

Praegusel juhul niisugust probleemi ei ole. Esitatud tõlgendusi saab korrigeerida avaliku arvamusvahetuse korras, nagu käesoleval juhul on ka tehtud. Tunnustust väärib toimetuse otsus paigutada ebatäpsusele viitav kommentaar võrguväljaandes diskussiooni tekitanud loo juurde.

Prof. Epp Lauk,
esimees