LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Olev Tomsoni kaebust Postimehe online-artikli “Tõrva Tarbijate Ühistu eksjuhti ootab kohtutee” (Merje Pors, 23.9.11) kohta.

Kaebuse järgi on prokuratuuri isikustamata informatsioon seotud artiklis kaebuse esitaja isikuga. Et tegemist on põhjendamatu riikliku süüdistusega, siis tekitab see põhjendamatuid kannatusi ning rikub ajakirjanduse eetikakoodeksi punkte 4.4 (ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust), 4.9 (inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele) ja 5.1 (kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris). Kaebuse esitaja leiab, et artikliga rikutakse head tava samal moel, nagu ühes varasemas Postimehe artiklis, mida ASN on tauninud (kaasus 491).

Asepeatoimetaja Aivar Reinapi poolt ASNile edastatud Postimehe seisukoha järgi ei käsitleta artiklis kedagi kuriteos süüdi olevana, vaid tutvustatakse viidatult süüdistuse sisu. Lühiuudis põhineb prokuratuuri ametlikul informatsioonil ning see käsitleb süüdistuse jõudmist kohtulikule arutelule. Toimetuse selgitus ei sisalda põhjendust anonüümse süüdistusuudise sidumise kohta konkreetse isikuga.

Kaebuse esitaja lisas kaebusele prokuratuuri vastuse tema selgitustaotlusele nimetatud pressiteate kohta. Selle kohaselt ei ole prokuratuur pressiteates meediale edastanud süüdistatava isikuandmeid, kuigi seadus ei kehtestanud enam selles osas ka piiranguid, sest nimetatud kriminaalasjas on esimene avalik kohtuistung juba toimunud (25. augustil 2011).

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Postimees ei ole valdavalt rikkunud head ajakirjandustava ega hälbinud viisidest, mil moel samalaadseid prokuratuuri pressiteadete põhiseid uudiseid edastatakse.

Postimehe informatsioon põhineb prokuratuuri antud ametlikul infol ning selle sidumine kaebuse esitaja isikuga põhineb avalikest legaalsetest allikatest saadud informatsioonil, mis ei ole avaliku huviga vastuolus.

Samas mõistab ASN kaebuse esitaja kumulatiivset nördimust, sest eeluurimise ajal, mil nt isikuandmete kaitse seadus käsitleb üldjuhul uurimisaluse isiku nime delikaatse andmena, avaldas Postimees mitu uudislugu uuritava kohta, millest kõik ei olnud kooskõlas hea ajakirjandustavaga (nt viidatud ASNi kaasus 491). Samas see asjaolu iseenesest ei muuda käesoleval juhul vaadeldava artikli avaldamist hea tava vastaseks.

Küll võiksid aga toimetused hea ajakirjandustava valguses (p 1.2 – ajakirjanduse kohustus kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist) kriitiliselt suhtuda ka prokuratuurilt pärinevasse informatsiooni – kuivõrd selle avalikustamine enne avaliku kohtuprotsessi toimub avalikes huvides või lähtub prokuratuuri institutsionaalsest kommunikatsioonistrateegiast kriminaalprotsessi võistlevust silmas pidades.

Sealjuures tuleks ühtlasi kriitiliselt hinnata, kas taustinformatsioon karistusseadustikus ette nähtud maksimumkaristuse määra kohta ei ole esitatud viisil, mis kujundab lugejas arusaama, et niisugune karistus ootab ka konkreetset kohtualust või et niisuguses määras ongi karistust taotlenud riiklik süüdistaja.

Praegusel juhul ei nähtu avaldatud artiklist, et neid kahte asjaolu oleks toimetus põhjalikult kaalunud.

Samuti avaldab ASN lootust, et mis tahes laadi kohtuotsuse korral kajastab Postimees seda samasuguse põhjalikkusega, nagu on teemat kajastatud seni, s.t ei jäta tähelepanuta ka võimalikku õigeksmõistvat kohtulahendit.

Prof. Epp Lauk,
esimees