LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas naistearst Heiki Kapp'i kaebust ajalehe Delovõje Vedomosti infokasti „Антигерой недели“ („Nädala antikangelane“, 19.10.11) kohta.

Kaebuse kohaselt on ajalehes avaldatud infokast kaebuse esitaja nime ja näopildiga, milles on väidetud, et dr Kapp on anonüümselt solvanud ajakirjanikku, fotograafi ja artikli tegelasi, kutsudes üles Äripäeva ravimifirma MSD koolituse olemust kirjeldava artikli kommentaariumis „rakendama artikli autori suhtes eutanaasiat“. Kaebuse esitaja märgib, et ta küll kommenteeris jutuks olevat artiklit, kuid ta ei ole esitanud üleskutset „eutanaasiaks“. Kaebuse esitaja hinnangul rikub niisugune vihje tema mainet, sest ta pole kunagi pooldanud vägivalda ja on ka lapsed üles kasvatanud „ilma vitsata“.

Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits teatas kaebuse esitajale, et „juhul kui Teil on pretensioone meie väljaandele, esitage palun see Pressi Nõukogusse. Avaliku Sõna Nõukogu organit me ei aktsepteeri ja ei saa neile vastada“ (kirjaviis muutmata – ASN). ASNile toimetus oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Delovõje Vedomosti on rikkunud head ajakirjandustava.

Ajaleht esitleb dr Heiki Kappi (koos näopildiga) nädala antikangelase rubriigis, väites, et ta oli nende kommenteerijate hulgas, kes kutsusid üles Äripäeva artikli autori suhtes eutanaasiat rakendama ja kelle IP-aadressid kohtu abiga kindlaks tehti. Tekst juhib lugeja uskuma, et dr Heiki Kapp ongi see, kes kommentaariumis kutsus üles artikli autori suhtes eutanaasiat rakendama. 8-realine tekst on esitatud vihjelisena ning selles pole toodud süüdistust tõendavaid faktilisi üksikasju. ASNil puuduvad protsessuaalsed võimalused teha kindlaks juhtumi faktilisi asjaolusid. Küll aga on ASN seisukohal, et vastavalt EAEK p. 4.1 oleks tulnud toimetusel avaldada tõsist süüdistust tõendavad faktid (nt mida ja kuidas kohus tuvastas ning kuidas see seostub Heiki Kapi isikuga).

Käesoleval juhul sildistab toimetus kaebuse esitajat, mis jätab ASNile mulje, et mainekahju tekitamine ongi materjali avaldamise eesmärk. Samas ei jäeta kaebuse esitajale sisuliselt vastulause võimalust.

Sellise isikliku süüdistuse puhul tulnuks süüdistuse adressaadile anda kohe võimalus selgitusteks (EAEK p. 5.1) ja vajadusel valida selleks kohane žanr. Avalik häbimärgistamine igal võimalusel ei ole ajakirjanduse ülesanne. Asjaolusid igakülgselt avades (EAEK p.1.2) peab toimetus näitama, kuidas materjali avaldamine teenib avalikkuse huve. Põhjendamatuid kannatus ei tohi kellelegi tekitada (p. 1.5).

Eesti hiljutisest ajakirjanduspraktikast leiab samas näiteid selle kohta, kuidas ajakirjandus on suutnud avada väga konkreetseid faktimaterjale kasutades avalikkuse jaoks äärmiselt tõsise probleemi, võtmata samas „süüdistaja /prokuratuuri“ rolli. Näiteks 14. detsembril 2011 „Pealtnägija“ esitas ajakirjandusliku eksperimendi tulemusena filmilõigud sellest, kuidas tegutsevad mehed, kes alaealisi seksuaalselt ära kasutavad. Filmitud mehi ei identifitseeritud (jättes selle õiguskaitseorganite teha), rõhuasetus oli selliste kuritegude n.ö olemusel ja viisil, kuidas ohvreid otsitakse, – mis kõik on tõepoolest avalikkusele vajalik ja oluline informatsioon.

Seega leiab ASN, et käesoleval juhul on ajakirjandusorganisatsioon jätnud kaalutlemata, kas ühiskonna jaoks olulist küsimust saanuks kajastada ka viisil, millega ei kaasne kellegi väärikuse riivamist, pealegi vihjelisi seoseid tekitades, mitte tõestatud fakte esitades.

Prof. Epp Lauk,
esimees