LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Toomas Lepa kaebust Postimehe kirjutise “Prominendid sattusid endale ootamatult Savisaare valimisfilmi“ (Tuuli Koch, 02.03.2011) kohta.

Kaebuse kohaselt on filmi kohta esitatud ekslikke faktiväiteid ning antud ebakohaseid väärtushinnanguid. Eelhoiakutest lähtuvalt esitas artikli autor küsimusi allikatele – filmis intervjueeritud isikutele –, kes ei olnud filmi ise näinud. Ka artikli autor ise ei olnud filmi näinud täies mahus. “Ajakirjanik kallutas allikaid talle sobivaid filmivaenulikke kommentaare andma, tuginedes iseenda langetatud väärtushinnangule,” märgib kaebuse esitaja. Online’is kandis artikkel alguses pealkirja “Savisaar kasutab pahaaimamatuid prominente propagandafilmis”, mille toimetus Lepa pöördumise järel paberlehega ühtlustas. Lepp kummutab artikli väited, et tegu oli valimispropagandafilmiga ning et film keskendub idarahaskandaalile – sest filmi materjal oli üles võetud aasta varem. Postimees keeldus avaldamast Toomas Lepa vastulauset, leides, et esile toodud faktivead ega artikkel üldiselt polnud nii eksitav, et selle peale peaks avaldama vastulause.

Postimees ega selle ajakirjanik ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu, vaadanud muu hulgas ära filmi “Savisaar”, asus seisukohale, et Postimees on rikkunud head ajakirjandustava.

Taunimisväärne on, et ajakirjanik on manipulatiivselt küsitlenud peakirjas viidatud prominente, andes küsimuses ette eelduse, et tegemist on valimisfilmiga. Artikli jaoks küsitletud isikud ei olnud ise filmi näinud (nagu ei olnud täismahus seda näinud ka artikli autor). Nii asetas ajakirjanik küsitletavad olukorda, kus nad pidid põhjendama, miks nad osalesid propagandafilmis. Viimast fakti aga ei põhista ei artikkel ise ega filmi retseptsioonipõhine žanrimääratlus. Mitu usutletavat avaldab filmis Savisaare kohta hoopis kriitilist hinnangut.

Tuuli Koch ei märgi artiklis, et ka teda on põgusalt filmis näidatud – seejuures Keskerakonna valimiste tähistamise üritusel Savisaarega soojalt suhtlemas. See kaader tekitab kahtluse, et ajakirjanik ei ole oma hinnanguis erapooletu.

ASN leiab ka, et täies ulatuses vastulausest keeldumine ei olnud põhjendatud. Üksikasjade üle oleks toimetus vastulause taotlejaga läbi rääkides jõudnud pooli rahuldava kokkuleppeni. Toimetusepoolne hea tahte avaldus võiks olla see, et ka väiksemaid ebatäpsusi parandatakse.

Prof. Epp Lauk,
esimees