LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Arstide Liidu (peasekretär Katrin Rehemaa isikus) kaebust Äripäeva kirjutise "Arst või valges kitlis müügimees" (Kadri Jakobson, 11.3.11) ja teiste samasse seeriasse kuuluvate artiklite kohta.

Kaebuse kohaselt eksitab ajakirjanik lugejat ja püüab näidata arste halvas valguses. Näites toodud blogidel ei ole midagi ühist Eesti arstidega. Ühe illustratsiooniks toodud blogi autor on filoloog, kelle abikaasaks on Tšiili arst. Blogisid on tsiteeritud väljajätteliselt, moonutades selle sisu artikli põhiväidetele sobivaks. Ka teised blogide väidetavad väljavõtted on ajakirjaniku poolt blogide põhjal kokku pandud tekstid. Äripäevas avaldatud kujul tekste blogides ei ole ja ajalehes avaldatu juures ei ole märgitud, et tegu pole tsitaatidega. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei küsinud Äripäeva ajakirjanik enne avaldamist blogipidajatelt luba väljavõtete avaldamiseks ega tekstide muutmiseks. Samuti selgub blogidest ja nende kommentaaridest, et kõik kirjeldatud koolitusreisid ei olnud korraldatud ega rahastatud ravimifirmade poolt.

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel vastas ASNi päringule, et Äripäev Eesti Ajalehtede Liidu liikmena annab seisukoha vaid Pressinõukogule. Kuku raadio saates “Äripäev eetris” (12.4.11) kommenteeris ajakirjanik Kadri Jakobson, et “Arstide Liit närib detailide kallal”, mis ei oma loo kontekstis erilist tähendust. Ajakirjaniku väitel ei ole ta blogisid võltsinud, samas Arstide Liit ei ole kommenteerinud neid arstide blogisid, kust tsitaadid pärinevad. Ajakirjaniku hinnangul ei ole Arstide Liit tulnud väärikalt debateerima olulise teema üle ning peatoimetaja nimetab samas saates Arstide Liidu käitumist ringkaitseks.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Äripäev on rikkunud head ajakirjandustava.

ASN nõustub, et tegemist on avalikkuse jaoks olulise teemaga ning selle käsitlemine on õigustatud. Probleemiks on viis, kuidas toimetus seda teeb.

Ajakirjanik ei esita uurimisküsimust väidetava arstide huvide konflikti tekkimise kohta seoses osalemisega ravimifirmade rahastatud koolitustel – kirjutises ei selgitata ega tõendata, missugused arstid ja mismoodi on patsiendi huvisid kahjustades või tervist ohustades rakendanud raviskeeme, mis lähtuvad eeskätt ravimifirmade lobist. Seda peaks tegema konkreetsete näidete põhjal. Avalikkuse ja patsientide huvide kaitsmiseks ei saa pidada konflikti ja usaldamatuse õhutamist ühe ameti esindajate (praegusel juhul eeskätt arstide) vastu, neid süüdistades ja kritiseerides. Huvi­konfliktide temaatika on avalikkusele oluline, kuid eeldab põhjalikku ja ranget uurimistööd, kus järeldada ei saa enamat, kui andmed võimaldavad.

Blogitsitaatide kasutamine on eksitav, sest neid on meelevaldselt kärbitud ja kohandatud, samas kui kärpekohti pole tekstis märgitud. Lisaks on kaebuse esitaja veenvalt tõendanud, et hulk blogitsitaate on asjasse puutumatud (reisi ei korraldanud ravimifirma) ning blogi autor pole arst ja tema abikaasa pole Eesti arst (tšiillane). Säärane manipuleerimine on põhjendamatu ning kahandab ka artikli tõepäraste väidete usaldusväärsust. Seda enam, et tekst blogides võib olla ka belletristlik: blogipidajail puudub konventsionaalne tarvidus olla faktipõhine.

Omaette eetikaküsimused tõusetuvad Kuku raadio saatest, kus Äripäeva esindajad jätkasid ühepoolselt süüdistavate hinnangute andmist, kuulamata ära teise poole (Arstide Liit) seisukohti. Nii on jäetud loomata neutraalne keskkond tasakaalustatud, poolte huve arvestava debati tekkeks, milles mitteosalemist Äripäev arstkonnale ette heidab. On kahetsusväärne, et samal ajal kui Äripäeva toimetus heidab nii Arstide Liidule kui ka ravimifirmadele ette vähest debativalmidust, piirab toimetus seda ringi, kes tohib osaleda arutelus debati, s.h. Äripäeva enda käsitluste kvaliteedi üle.

Prof. Epp Lauk,
esimees