LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas J-i kaebust Õhtulehe kirjutise “Luksemburgi kolmikmõrvas kahtlustatava vanaisa: südamega tore poiss, aga katus sõitis ära” (Teet Teder, Arvo Uustalu, Urmas Kaldmaa; 9.7.2010) kohta.

Kaebuse kohaselt sisaldab lugu eraelu puutumatust rikkuvaid andmeid, tekitades tapetu omastele põhjendamatuid kannatusi. Ajaleht on kaebuse esitaja hinnangul avaldanud artikli lähtuvalt avalikust uudishimust ning kommertshuvist. Õhtuleht on avalikustanud ohvri detailse eluloo, kusjuures suures osas on tegemist spekulatiivse ja kontrollimata infoga. Politsei on teada andnud vaid seda, et ohvriks oli 28aastane eestlanna. Õhtulehe loo põhjal on aga ohver selgelt tuvastatav, sest avaldatud on tema eesnimi, kodulinn, võimalik usuline kuuluvus, haridustee, varasemad suhted, sotsiaalne ringkond, võimalikud töökohad, isikuomadused ja hobid.

Õhtuleht ega ajakirjanikud ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Õhtuleht on rikkunud head ajakirjandustava.

EAEK p 4.8 sätestab, et materjalide avaldamisel õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita. Lähtuvalt koodeksi punktist 4.9 võib inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldada vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Sellest tulenevalt võib ohvri identifitseerimine olla õigustatud vaid ülekaaluka avaliku huvi puhul, milline tingimus on käesoleval juhul absoluutselt täitmata. Tapetu ei olnud ka avaliku elu tegelane.

Hukkunul puudub võimalus rakendada informatsioonilise enesemääramise õigust. Ajakirjanikud ja toimetus on mööda läinud ka ohvri omaste soovist tema eraelu avalikult mitte käsitleda, koostades artikli kaudallikatest kogutud oletuslikest väidetest, mille puhul on mõne asjaolu rõhutamine (usulised veendumused) eriliselt sobimatu (p 4.3). Samuti on ohvri kohta esitatud sel määral detailseid andmeid, et ta on kõigile, kes teda vähemal või rohkemal määral tundsid, äratuntav ka nime esitamata.

ASN nõustub kaebuse esitaja väitega, et kommertshuvist johtuv ohvri isiku identifitseerimine ning tema kohta oletuslike andmete avaldamine tekitab omastele põhjendamatuid kannatusi p 1.5 tähenduses.

Prof. Epp Lauk,
esimees