SEISUKOHT

Avaliku Sõna Nõukogule arutas kaht samalaadset kaebust seoses Eesti Päevaleht Online avaldamispraktikatega. Esimene neist puudutab kommentaari kustutamist ajakirjandusliku loo juurest, teine online’is arvamusartikli kõrvaldamist pärast selle avaldamist.

Jaak Kangro väljendas kaebuses arusaamatust selle üle, et tema teemakohane kommentaar artiklile “Mupo hakkas äärelinnas valesti parkijaid püüdma” (17.7.10) kustutati ilma ühegi selgituseta. EPLis saab kommentaari lisada vaid end ID-kaardi abil tuvastades. Kangro oli loos, mille juurde ta kommentaari lisas, allikaks, kuid talle tundus, et tema seisukohta on loos kajastatud ebapiisavalt. Kommentaariga lisas ta faktilist materjali ning täpsustas oma seisukohta.

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe avaldas aga pahameelt Eesti Päevalehe suhtes sellepärast, et online’is võeti maha arvamusartikkel “Igor Gräzini räpase sõja tegelikud tagamaad” (12.8.10), mis ometigi oli varem toimetuse poolt tellitud ja heaks kiidetud. Ametlikke seletusi toimetus artikli autorile ei esitanud, küll olevat kaebuse kohaselt asjaga tegelenud EPLi toimetaja autorile telefonitsi selgitanud, et ““ülevalt” tuli käsk artikkel maha võtta ja sellele pandi veto peale”.

Eesti Päevaleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogul on ebapiisavalt informatsiooni mõlema juhtumi asjaolude hindamiseks, kuivõrd üks osapool – Eesti Päevalehe toimetus – omapoolset infot anda ei soovi. Seetõttu sõnastab ASN seisukoha üldisemalt, soovitustena samalaadsetes olukordades käitumiseks.

Ühest küljest on mõeldamatu, et toimetustele saaks ette kirjutada, mida avaldada. Selles suhtes peaks iga toimetus olema sõltumatu ning lähtuma oma professionaalsetest põhimõtetest. Kui ajakirjandusväljaanne pakub oma rakendustes võimalusi osalus- või kodanikuajakirjanduseks, on vajalik reeglite läbipaistvus ja selgus, sest lugejad eeldavad sel juhul ka enda sõnavabaduse austamist toimetuse poolt. Auditooriumi suhtes on aus, kui üksikasjalikult oleksid määratletud ka kustutamisreeglid. Eriti olukorras, kus autor on toimetusele teada, oleks mõistlik talle täpsemalt selgitada, mis põhjustel pidas toimetus vajalikuks konkreetse kirjutise kustutada. Teatud puhkudel võib osutuda otstarbekaks toimetuslikult muuta kirjutise väljenduslaadi.

Praegu on mõlemal juhul toimetus jätnud toimetusevälisele autorile selgitamata, miks nende kirjutis ei sobinud ajalehe veebikeskkonda. ASNile tõendusena esitatud tekstidest, mida kaebuse esitajad avaldasid EPL Online’is, ei nähtu otseselt midagi sellist, mida võiks pidada heale tavale mittevastavaks. Nähtavat põhjust nende tekstide kustutamiseks ei tulene ka EPLi enda ega ka Eesti Ajalehtede Liidu online-kommentaaride heast tavast.

Arvamuste paljusus, kui need ei riku kellegi isiklikke õigusi ega ole eksitavad, lisab ajakirjandusele mitmekülgsust. Online-keskkond on sealjuures vaba ruumipuudusest, mis teistes meedialiikides sageli on kärbete põhjuseks.

Prof. Epp Lauk,
esimees