LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Paide kohtumaja kohtuniku Heino-Vello Pihlaku kaebust Eesti Ekspressi kirjutise “Joosep Laiksoo surmasõit: alaealist rullnokka ei saa vangi panna” (Janar Filippov, 23.10.2008) kohta. Kaebus oli vastavalt ASNi kodukorrale dateerimise hetkel aegunud, kuid ASN otsustas seda menetleda omal initsiatiivil (kodukorra p. 7.6.), sest kaebuses tõstatatav probleemistik on oluline meediakriitilise diskursuse aspektist ning aegumistähtaega oli ületatud vähe.

Kaebuse kohaselt on kohtuotsusest kirjutades esitatud põhjendamatuid kategoorilisi etteheiteid, mis hilisemates kohtuastmetes ei leidnud kinnitust. Ringkonnakohus jättis jõusse kogu kohtuotsuse motivatsiooniosa (mida ajakirjanik teravas toonis kritiseeris), muutes vaid karistuse määra. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega, millega jäeti apellatsioon menetlusse võtmata. Kaebuse esitaja hinnangul olnuks eetiline hiljem vastav õiendus avaldada. Kirjavahetuses Eesti Ekspressi peatoimetajaga taotles kaebuse esitaja toimetuselt hea tava eiramise eraviisilist tunnistamist, mida aga ei tulnud.

Eesti Ekspress ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Ekspress on rikkunud head ajakirjandustava.

Ajakirjanduse kohustus on küll kriitiliselt jälgida ka kohtuvõimu tegevust, kuid seda ei pea tegema isikuliselt ega põhjendamatult teravas toonis, võttes endale sisuliselt järgmise astme kohtute pädevuse.

Et ajakirjanduslik rekonstruktsioon on vaid valikuline osa kogu kohtutoimikust, ei nähtu kirjutisest üheselt, eriti ringkonnakohtu otsuse valgusel, et kohtunik oleks otsuses “vassinud”, “ignoreerinud olulisi asjaolusid” või midagi “küüniliselt väitnud”. Kõik kohtuotsuse motivatsiooniosad, mille kohta need väited artiklis esitati, jäid järgmistes kohtuastmetes muutmata. Seetõttu olnuks toimetusest korrektne avaldada hiljem vastav õiendus.

Avaliku Sõna Nõukogu hinnangul on taunitav ka kohtuniku isiklik emotsionaalne ründav kritiseerimine, sest selline kohtlemine võib tavaks kujunedes viia pikemas perspektiivis kohtupraktika kaudse mõjutamiseni avalikkuse poolt, kui kohtunikkond püüab õigusemõistmisel pigem arvestada avaliku ootusega ning seeläbi vältida isiklikke rünnakuid. Kohtusüsteemi ning konkreetsete kohtuotsuste analüütiline kriitika ajakirjanduse poolt on aga kahtlemata kohane ja vajalik.

Prof. Epp Lauk,
esimees