LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Merle Partsi kaebust ajakirja Naised kirjutise “Ekspeaministri ekskaasa loodab suure partiiga suure partii teha?” (20.02.09) kohta.

Kaebuse esitaja leiab, et artiklis on avaldatud tõele mittevastavaid ja halvustavaid asjaolusid, millega on talle ja lähedastele tekitatud põhjendamatuid kannatusi. Tema hinnangul on sobimatu avalikult analüüsida välimust isikutel, kelle elukutse ei ole seotud välimusega. Samuti tekitab avalikku kahju väärväide, nagu arendaks ta abieluväliseid suhteid. Artikli koostamise ajal toimetus kaebuse esitajaga ei kontakteerunud. Hiljem aga keeldus toimetus vabanduse avaldamisest. Avaldatu põhjal levitasid seda materjali ka teised meediaväljaanded ja raadiod, mis kahju võimendas.

Ajakirja Naised peatoimetaja Inga Raitar selgitas ASNile, et tegemist on laiendatud allkirjaga fotole, mis on tehtud Merle Partsist ja temaga koos olnud Indrek Luukasest Kroonika seksikate peol. Seetõttu on peatoimetaja hinnangul ka õigustatud avalik tähelepanu kohtuniku rõhutatud välimuse, s.h rinnapartii ebatavalise suuruse suhtes. Tähelepanu tõmbas ka Merle Partsi saatja, kes ei ole pärast oma isa surma silma torganud perekonnanimele au tegeva käitumisega. Ka on Merle Partsi enda käitumine peatoimetaja väitel tinginud tema kohta ilmuva infovaliku ja selle tonaalsuse.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et vaadeldava materjali suhtes hinnangu andmisel ei oma erilist tähendust kirjutise täpsem žanrimääratlus – selle suhtes kehtivad faktipõhise ajakirjanduse hea tava reeglid.

ASNi hinnangul väärib taunimist kirjutise ilkuv toon, eriti kui teksti faktoloogia põhineb eeskätt kuulujuttudel ja oletustel. Seda iseenesest ei õigusta ka toimetuse väide, et hukkamõistvat tooni põhjustasid väljakutsuvamad maneerid, kui ühiskond kohtunikuametit pidavalt isikult üldiselt eeldab.

ASNil puudub protsessuaalne võimalus kindlaks teha, kas vaidlusalused faktiväited (nt 40-ndates aastates ärimehe konjakijoomise kohta Merle Partsi juures) on tõesed või mitte. Et mitmed faktid põhinevad anonüümsetel vihjetel, siis väljendab ASN lootust, et toimetus on nende paikapidavust nõuetekohaselt kontrollinud ning suudab nende eest vajalikul moel vastutust kanda.

ASN nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et välimusega elatist mitte teeniva isiku puhul ei ole asjakohane avalikult arvustada tema välimust. Samas peab ka kohtunik arvestama kõrgendatud tähelepanuga nii välimuse kui ka eraeluliste seikade suhtes, kui ta loob oma käitumisega märgilisi konnotatsioone, mis sellist tähelepanu provotseerivad: osavõtt seksuaalsust rõhutavast glamuuriüritusest skandaalse taustaga meestuttava seltsis (olles ise abielus ja kolme lapse ema), seksikate kehajoonte esiletõstmine jm. Sellisel juhul koheldakse ka teda viisil, nagu seltskonnaajakirjandus seda üldiselt teeb seltskonnaelu tegelastega. Selles aspektis ei pea ASN ajakirja toimetuse tegevust hea tavaga vastuolus olevaks.

Prof. Epp Lauk,
esimees