LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas üliõpilane Peter Boateng Manu kaebust TV 3 “Seitsmeste uudiste” uudisloo kohta, mis käsitles vahetusüliõpilaste langemist tänavarünnete ohvriks (4.4.08, reporter Age Hallen).

Kaebuse esitaja sõnul oli ta andnud nõusoleku intervjuuks, milles tema nime ei nimetata ja nägu ei näidata. Kaebuse esitaja heidab telekanalile ette kokkuleppimata videosalvestust tema itaaliakeelsest tervitusest reporteriga. Ka intervjuu põhiosa oli kaebuse kohaselt filmitud loata, nagu oli ka põhjendamatu tema päikeseprillideta näo suures plaanis näitamine seminaril välissuhete osakonnas, kuigi auditooriumis viibis lisaks veel mitukümmend inimest. Üliõpilane nõuab tekitatud kahju hüvitamist ja karistusmeetmete rakendamist TV 3 suhtes seoses tema isiku kujutise ja õiguste kaitse vajadusega.

TV 3 uudiste peatoimetaja Märt Treier selgitas ASNile, et Peter Boateng Manu ei esitanud nõuet näo ja nime varjamiseks ei enne ega pärast intervjuu andmist. Peatoimetaja kinnitab, et vastavat soovi oleksid nad kindlasti aktsepteerinud, nagu nad austasid üliõpilase kaasohvrist õpingukaaslase soovi kaamera ette mitte astuda. Konkreetsel juhul salvestati intervjuu Peter Boateng Manuga klassikalises vormis, kasutamata varjatud kaamerat või muid mitteavalikke infohanke viise, mistõttu ei saanud peatoimetaja hinnangul jääda kahtlust telekanali tegevuse eesmärgi suhtes. Sellest tulenevalt oli TV 3 võttegrupil alust arvata, et intervjuu andmine kaamera ees sisaldas endas luba intervjuud teha ja näidata.

Avaliku Sõna Nõukogu märgib, et pooltevahelised sooviavaldused ja kokkulepped ei ole dokumenteeritud, mistõttu on komplitseeritud asjaolude tagantjärgi väljaselgitamine. Samas asus Avaliku Sõna Nõukogu seisukohale, et TV 3 ei ole rikkunud head ajakirjandustava, sest kaasuse materjalidest ei nähtu üheselt ja selgelt intervjueeritava keeldumist intervjuust või selgete eeltingimuste seadmist. Intervjuu toimumise institutsionaliseeritus ja tehniline rakendus (suure videokaamera kohaolu) lubab ka asjatundmatul mõista, et intervjuud tehakse televisiooni tarbeks. Uudisloo ülesvõte ei riku kaebuse esitaja privaatsust: ei avalikusta eraelulisi andmeid, vaid keskendub avalikkusele juba teadaolevale sündmusele ning kaebuse esitaja nimi on muudes avalikes kanalites (ajalehtedes) juba teatavaks tehtud. Kaebusest ega sellega seotud materjalidest ei nähtu, kuidas võiks konkreetne uudislugu põhjustada kaebuse esitajale põhjendamatuid kannatusi (ajakirjanduseetika koodeksi p 1.5 tähenduses).

Ajakirjanduseetika koodeks määratleb ajakirjaniku kohustusena intervjueerimisel informeerida allikat oma ajakirjanikurollist ja väljaandest, mille juurest ta on. Soovitav on teatada, mille jaoks infot kogutakse (p 3.1). Kaebusest ei nähtu, et ajakirjanik oleks neid koodeksi nõudeid eiranud.

Avaliku Sõna Nõukogu märgib, et nii, nagu lähtuvalt informatsioonilise enesemääramise õigusest on iga isik vaba otsustama, kas ta üldse soovib intervjuud anda või mitte, peab ta oma nõustumise eritingimused (näo ja nime varjamine, hääle moonutamine vms) eelnevalt ise reporterile või väljaandele/kanalile teatavaks tegema. Nagu nähtub TV 3 selgitusest, olnuks telekanal valmis erisoove rahuldama ka siis, kui need oleks esitatud pärast intervjuu andmist. Samuti on mõistlik oma eritingimuste soov ja kokkulepe nende suhtes vormistada taasesitatavalt, sest suuliste kokkulepete puhul võivad osapooled asju mõista erinevalt ning kokkuleppe või esitatud taotluse tegelikku sisu ei ole võimalik eriarvamuste korral tagantjärgi taastada.

Vastuseks kaebuse esitaja taotlusele saavutada ASNi vahendusel tekitatud kahju hüvitamist ja karistusmeetmete rakendamist telekanali suhtes, rõhutab ASN, et meediakriitika-alal tegutseva kodanikuühendusena puuduvad tal menetluslikud võimalused niisuguseid taotlusi rahuldada – isegi juhul, kui TV 3 suhtes oleks kujunenud hea tava rikkumist tauniv seisukoht.

Prof. Epp Lauk,
esimees