LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Tallinna Ülikooli professori Rein Veidemanni kaebust Eesti Ekspressi kultuurilisa “Areen” kaaneloo “Eesti Vabariigi ajaloo 90 kõige kultuurivaenulikumat tegu” (Veiko Märka, Kalev Kesküla, Harry Liivrand ja Margit Tõnson, 21.2.08), samuti Eesti Rahvusringhäälingu programmi Vikerraadio saatelõigu “Kivisildniku positiivne programm” (saates “Uudis+” 6.3.08) kohta.

Kaebuse kohaselt on Eesti Ekspressis avaldatud materjalis Rein Veidemanni artiklid asetatud ühte ritta inimsusevastaste kuritegudega. Tegu on põhjendamatute kannatuste tekitamisega, sest esitatud informatsioon on täielikult pahatahtlik, moonutav ja eksitav. Rein Veidemann leiab, et tema loomingu seostamine inimsusevastaste kuritegudega vajab lähtumist inimsusevastaste kuritegude definitsioonist (sätestatud 1945. aasta 8. augusti Londoni lepingule lisatud Rahvusvahelise Sõjatribunali (Nürnbergi tribunali) põhikirjas), kuid see ei ole artiklis vähimalgi määral põhjendamist leidnud.

Ajakirjanikud ei ole teda kui konflikti sisaldava materjali osapoolt ära kuulanud ega pakkunud kommentaari võimalust. Kontekstiliselt on Rein Veidemanni artikleid käsitletud veel hullemana kui seda olnuks kultuurivaenulikud teod, liigitades need sisuliselt aegumatute kuritegude hulka. Kaebuse esitaja hinnangul on raske käsitleda kõnealust viidet ka naljana, sest see on esitatud tõsiselt võetavate inimsusevastaste tegude loendis.

Vikerraadios eetris olnud “Kivisildniku positiivse programmi” kohta väidab kaebuse esitaja, et see kommentaar jätkab Eesti Ekspressis alustatud mõnitavat laimamist, nagu edendaksid ja õhutaksid Veidemanni artiklid “loomastumist“ ning “mõtteroima“. Veidemanni väitel on kogu juhtum teda tõsiselt traumeerinud.

“Ei Veiko Märka ega temaga koos nimekirja koostanud isikud ega ka Sven Kivisildnik ei saa ühelegi tervemõistuslikule institutsioonile tõestada, et minu tegevus ja looming on olnud “inimsusevastane”. Ka pole ma kriitikuna käsitlenud ei Veiko Märka ega ka Sven Kivisildniku loomingut, mistõttu pole absoluutselt tegemist isikutevahelise konfliktiga,” kirjutab Rein Veidemann kaebuses, nentides, et keegi pole püüdnudki tema käest vabandust paluda.

Eesti Ekspress ASNile oma seisukohta ei avaldanud. Avalikest allikatest (Pressinõukogu otsus kaasuses 189; Eesti Ekspressi kirjutis “Veidemann ja Pullerits ei saa naljast aru”, 04.04.08) on teada, et toimetuse seisukohalt pole artikli puhul tegu faktilist laadi infoga, vaid “satiirilises võtmes kirjutatud arvamuslooga”. Ajaleht on seisukohal, et avaliku elu tegelane peab suutma taluda tema kohta avaldatud arvamust isegi juhul, kui tegemist on iroonilise, satiirilise või üldse negatiivse arvamusega. Ajalehe hinnangul on alusetu kaebaja süüdistus, et teda ära ei kuulatud, sest tegu pole konfliktsituatsiooni kajastamisega.

Ka Eesti Rahvusringhääling ei andnud ASNile selgitusi, vaatamata Ringhäälingu Nõukogu seatud sellekohasele kohustusele. Teistkordse teabenõude korras sai ASN oma käsutusse ERRi selgituse Pressinõukogule Rein Veidemanni samalaadse kaebuse kohta. Selles võtab juhatuse liige Hanno Tomberg omaks, et saatelõigus oli tegemist liigselt isikustatud ebaproportsionaalse kriitikaga, mida ERR ei pea oma eetris soovitavaks. Arutelude põhjal on Vikerraadio toimetajad teinud Kivisildnikule pärast saadet ka sellekohase märkuse. Samas märgib ERR, et Kivisildniku kommentaar oli ajendatud viis päeva varem Vikerraadio eetris olnud saatest “Ummafon”, milles saatekülaline Rein Veidemann heitis Kivisildnikule ette mitme kirjaniku psüühilist ja füüsilist kahjustamist seoses teosega “Eesti Nõukogude Kirjanike Liit -1981. aasta seisuga, olulist”.

ERRi selgitusel on “Kivisildniku positiivne programm” saatelõik, kus autor teadlikult ja avalikult provotseerib, esinedes oma avalikkuses tuntud skandalisti kuvandit kasutades. Saatelõigu eristamiseks faktuaalsest infost ja konventsionaalsetest kommentaaridest on Vikerraadio saates “Uudis+” kasutusel eraldi helikujundus. Saatelõigu satiirilist iseloomu arvestades puudub Tombergi meelest põhjus käsitleda saates kõlanut laimuna. Tomberg märgib ka, et avaliku elu tegelaste suhtes on põhjendatud tavalisest suurem kriitika. Vikerraadio on pidanud Kivisildniku saatelõiku vajalikuks, pakkumaks alternatiivset vaadet kultuuri- ja ühiskonnaprobleemidele.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et nii Eesti Ekspress kui ka Eesti Rahvusringhääling on rikkunud head ajakirjandustava.


Seisukoht Eesti Ekspressi materjali kohta.
ASN ei saa kuidagi nõustuda toimetuse määratlusega, nagu poleks vaadeldava artikli puhul tegu faktilist laadi infoga, vaid satiirilise arvamusega. Nimekiri (loend) süstematiseerib ja hierarhiseerib informatsiooni, mis üldjuhul on faktiline. Ka pealkiri viitab materjali faktilisele liigitusele (teod) ega saa žanriliselt olla käsitletav arvamusena.

Põhjendatud ei ole ka toimetuse väide, et tegu on satiirilise materjaliga. Artikkel on kultuurilisa kaanelooks, mitte avaldatud huumorirubriigis. Seetõttu ei ole auditooriumil põhjust eeldada, et selles tekstis leidub satiiri. Väide Rein Veidemanni artiklite inimsusevastasuse kohta on esitatud raamsissejuhatuses loendi osana, koos okupatsioonide, kultuuritegelaste vangistamiste, mõrvade, sunnitud välismaale põgenemiste ja EK(b)P VIII pleenumiga. Konkreetses lauses ei eristu stilistiliselt kuidagi, et viie inimsustevastasena käsitletava teo kõrval (ka Nürnbergi sõjatribunali põhikirja järgi) on üks lisatud loendi komponent satiiriline ja lisatud “nalja pärast”. Artikli sisu ega vorm ei luba teksti pidada ühtlaselt satiiriliseks, eriti lähtudes satiiri klassikalisest žanrimääratlusest.

Asjaolu, miks on Rein Veidemanni artiklid sattunud inimsusevastaste tegude loetelusse, ei ole tekstis leidnud mingilgi moel motiveerimist. Rein Veidemanni võib tema avalikkusele suunatud igapäevategevuse tõttu tõesti käsitleda avaliku elu tegelasena (piiratud ulatuses – sest ta ei valda poliitilist ega majanduslikku võimu) ja vastavalt koodeksile (p 1.6) on põhjendatud ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika tema tegevuse suhtes, kuid vaadeldaval juhul ei ole tema artiklite suhtes tehtud analüütilist motiveeritud kriitikat, vaid pelgalt sildistatakse inimest negatiivses kontekstis.

Vastulause funktsioon eetikakoodeksi järgi on teha vigade parandus eksimustele faktide ja tsitaatide osas. Olemuslikult ei võimalda vastulause korrigeerida ebakohaseid väärtushinnanguid (laimu). Seega on kaebuse esitaja jäetud ilma võimalusest end kuidagi avalikult kaitsta, sest pole esitatud kriitilisi väiteid tema artiklite kohta, mistõttu pole millelegi ka vastuväiteid esitada ega millegagi professionaalsesse debatti asuda.

Väär on toimetuse ettekujutus, et avaliku elu tegelane peab ära kannatama igasuguse mõnitamise ja teotamise, olenemata selle asjakohasusest ja põhjendatusest. Põhjendatuks saab pidada üksnes niisuguseid kannatusi, mis tekivad inimesele seoses tema enda tegevusega, mille üle arutlemine ajakirjanduses on avalikkuse huvides, sest see mõjutab ühiskonnaelu üldiselt. Vaadeldaval juhul on tegu isikliku alandamisega üksnes põhjendusel, et mõnele on see võib-olla tundunud naljakas. See aga ei muuda tekitatavaid kannatusi põhjendatuks. Iga literaadi looming võib olla professionaalse kriitika objektiks, kuid kriitiline debatt saab toimuda üksnes professionaalsete väitluskonventsioonide kohaselt.

Kategooriliselt taunib ASN Eesti Ekspressi uudises “Veidemann ja Pullerits ei saa naljast aru” (04.04.08) väljendatud naeruvääristust kaebuse esitaja suhtes selle eest, et ta julges enda õiguste eest seista, esitades kaebuse Pressinõukogule.


Seisukoht Eesti Rahvusringhäälingu materjali kohta.
Avaliku Sõna Nõukogul on raske nõustuda väitega, nagu oleks konkreetne autor (Kivisildnik) omaette žanr, mis justkui vabastab ta vastutusest ning võimaldab öelda, mida sülg suhu toob. Nagu Eesti Ekspressiski, pole ka Vikerraadios kõlanud saatelõigus toodud sisulisi argumente, mis põhjendaksid sildistavate hinnangute, nagu edendaksid ja õhutaksid Veidemanni artiklid “loomastumist“ ning “mõtteroima“, asjakohasust.

Rein Veidemannile on tekitatud põhjendamatuid kannatusi. Sealjuures saab läbielamiste ulatust määratleda iga rünnatud inimene isiklikult, kõrvalseisjad ei ole seda kuidagimoodi õigustatud määratlema ega saa kannatusi subjektiivselt eitada.

On äärmiselt kahetsusväärne, et ERR ei soostunud põhjustatud solvangut vabatahtlikult vabandamisega heastama ning asus hoopis inimesele tekitatud kannatusi demagoogiliste võtetega õigustama, avalikkust sisuliselt pettes. Kuigi ERR võtab ühest küljest omaks ebaproportsionaalse kritiseerimise, siis teisalt süüdistab ta Kivisildniku saatelõiguga tekitatud probleemides Veidemanni ennast, sest ta olevat ühes varasemas saates Kivisildnikku ise “teravalt kritiseerinud”. See ERRi väide ei vasta ASNi hinnangul konkreetset “Ummafoni” intervjuukatket kuulates tõele. Rein Veidemann kirjeldab selles oma läbielamisi nii seoses Eesti Ekspressi artikliga kui ka Kivisildniku omaaegse tekstiga. Viimase teema toob saatesse sisse hoopiski “Ummafoni” saatejuht ning Veidemann kirjeldab tolle teose toonast mõju Kivisildnikku nimepidi nimetamata. Kui Veidemann peatub Kivisildniku teosel umbes minuti, siis Kivisildnik käsitleb Veidemanni isikut ligi viis korda kauem. Ka see asjaolu viitab Kivisildniku “kriitika” ebaproportsionaalsusele.

Nagu märgitud Eesti Ekspressi artikli kontekstis, on vastulause funktsioon eetikakoodeksi järgi teha vigade parandus eksimustele faktide ja tsitaatide osas. Olemuslikult ei võimalda vastulause korrigeerida ebakohaseid väärtushinnanguid (laimu). Seega on kaebuse esitaja ka Kivisildniku kommentaari puhul jäetud ilma võimalusest end kuidagi avalikult kaitsta. Ja kuigi ASN nõustub ERRi väitega, et Kivisildniku satiirilises kommentaaris ei esinenud faktiväiteid, mida saaks vastulause korras ümber lükata, siis ei nõustu samas seisukohaga, nagu õigustaks see ERRi tegevusetust tekitatud kahju heastamisel, mida saanuks üritada kasvõi asjaosaliste avaliku debatiga. Hea ajakirjandustava rikkumine seisneski käesoleval juhul eeskätt selles, et meediaorganisatsioon ei kohustanud oma autorit esitama materjali viisil, et sellega oleks võimalik professionaalselt debateerida.

Ka Vikerraadio saatega seoses on väär väita, nagu peaks avaliku elu tegelane ära kannatama igasuguse mõnitamise ja teotamise, olenemata selle asjakohasusest ja põhjendatusest. Vikerraadio püsiautor on kuritarvitanud oma rubriigi kaudu püsipääsu raadioeetrisse ning sisuliselt klaarinud arveid teistmoodi mõtleva literaadiga, kasutades vormivõtteid, mille puhul on teisel osapoolel võimatu ennast kaitsta.

Prof. Epp Lauk,
esimees