LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Henno Parksi kaebust (esitatud jurist Kari Käsperi vahendusel) ajalehe Meie Maa kirjutise “Pöide kabeli võis värvida mõisaomanik” (Ahto Jakson, 26.07.2006) kohta.

Kaebuse järgi võtab ajaleht 2003. aastal ajakirjas Maakodu ilmunud lause põhjal üles kahtluse, et muinsuskaitsealuse Aderkaside kabeli on Pöide vallas muinsuskaitsenõuetele mittevastavalt üle värvinud Henno Parks, kuigi see ei vasta tõele. Ajakirjanik ei ole väidet tõendanud, samuti pole pöördunud Henno Parksi kui süüdistuse pälvinud isiku poole. 29. septembril 2006 avaldas Meie Maa Henno Parksi vastulause, mis oli esitatud 1. augustil. Number hiljem avaldas Meie Maa uuesti oma kahtlused Henno Parksi seotuses kabeli värvimisega, ignoreerides taas süüdistatava seisukohta.

Ajalehe Meie Maa peatoimetaja Ants Tasa ja ajakirjanik Ahto Jakson piirdusid vastuses ASNi päringule vaid tõdemusega, et ajaleht tunnustab eneseregulatsiooniorganina üksnes Pressinõukogu. 30. septembril 2006 avaldatud repliigis “Veel Aderkaside kabelist” väitis ajaleht Meie Maa, et nad ei saanud Ekspress Hotline’is avaldatud telefoninumbril Henno Parksi kätte.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Meie Maa on rikkunud head ajakirjandustava.

Ajaleht on esitanud Henno Parksi suhtes tõendamata süüdistusi. Artiklist nähtub, et ka uurimisorganitel puudub alus Henno Parksi kabeli värvimisega seostada ning uurimistoimingud on alles pooleli. Ometigi on ajaleht süüdistuse aluseks võtnud kolm aastat varem ajakirjas Maakodu avaldatud artikli, milles väideti, et Henno Parksil “olid olnud käsivarred värvised”, ilma et sellele oleks lisada uut ja süüdistust tõendavat materjali. Ajakirjanik ise tunnistab loos, et asi võeti üles toimetusse toodud vana ajakirja põhjal, mis lubab järeldada toimetusepoolset kohaliku elanikkonna eelarvamuslike ootuste eelistamist objektiivsetele asjaoludele.

Sealjuures on eiratud kohustust kuulata ära kõik osapooled. Põhjendus, et Henno Parksi ei saadud telefonitsi kätte, tundub selle foonil, kuivõrd hõlpsasti ajakirjanikud tavatsevad üles leida neile vajalikud allikad, pigem otsitud ettekäändena. Artikli avaldamise juures ei nähtu ühtegi objektiivset asjaolu, miks ei võinuks ilmumine viibida nii kaua, kuni saadakse kontakt Henno Parksiga.

Äärmiselt taunitav on, et Henno Parksi vastulause avaldati alles ligi kaks kuud pärast algse artikli ilmumist. Selle aja peale on lugejatel juba ammu ununenud algse artikli sisu ning selles esitatud tõele mittevastavad väited kinnistunud auditooriumi teadvuses. Lisaks on toimetus esitanud päev hiljem vastulausele omapoolse vastulause, millega rõhutab oma jõupositsiooni tekkinud meediaeetilises konfliktis. Selles ei ole esile toodud ühtegi Henno Parksi kabeli värvimisega siduvat uut asjaolu, küll aga korratakse ajakirjast Maakodu pärinevat väidet, nagu oleks Parks kabeli omanik, mistõttu vastutab tehtu eest ka siis, kui ta seda ise ei värvinud. Viimast väidet nimetab Henno Parks vääraks, aga ei ole sellele ajalehes Meie Maa vastulauset esitada saanud.


Prof. Epp Lauk,
esimees