LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Juhan Aare kaebust (vandeadvokaat Urmas Arumäe vahendusel) ajalehtedes SL Õhtuleht ja Virumaa Teataja ilmunud artiklite kohta, milles käsitletakse Juhan Aare väidetavat joobeseisundis autojuhtimist:
SL Õhtuleht – „Juhan Aare tabati joobnult roolist“ (18.06.2005)
Virumaa Teataja – „Juhan Aare juhtis autot alkoholijoobes“ (18.06.2005), „Juhtkiri: Voonakese vaikimine“ (21.06.2005) ning „Juhan Aare selgitus joobe kohta on ekslik“ (25.06.2005).

Kaebuse kohaselt on ajalehed avaldanud Juhan Aare kohta laimava sisuga valefakte.
SL Õhtulehes on väidetud, et „mees oli silmnähtavalt purjus“ ning nimetati J.Aaret „roolijoodikuks“.
Virumaa Teataja (VT) kahes artiklis räägitakse Juhan Aare kohta tehtud karistusotsusest, mida kaebaja väitel artiklite ilmumise ajal ei olnud veel tehtud, sest menetlus veel käis. Samuti väidetakse kaebuses, et VT juhtkirjas sisalduv lause „..hakatakse otsima lünki seadusandluses, et end puhtaks pesta“ on alusetu süüdistus Juhan Aare suhtes.

Virumaa Teataja ASNile selgitusi ei andnud.

SL Õhtulehe peatoimetaja vastus oli järgmine: „Kahetsustundega teatan, et ei pea võimalikuks sisuliselt vastata Teie kirjas 339-1 tõstatatud kaebusele. Alates Pressinõukogu loomisest 2002.aastal oleme ennast allutanud selle organisatsiooni jurisdiktsioonile ning tunnistame seda organisatsiooni ajakirjanduse eneseregulatsiooni organina. Soovides siiski leida sisulist lahendust hr.Aare kaebuses tõstatatud probleemidele, palun Teid edastada hr.Aarele minu palve suunata oma kaebus Pressinõukogu menetlusse.“

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et SL Õhtulehe artiklis on Juhan Aare etteruttavalt süüdi mõistetud. Õigust mõistavad õiguskaitse organid, kuid nendepoolne menetlus polnud artikli ilmumise ajaks veel lõppenud.

Artiklis väidetakse, et „mees oli silmnähtavalt purjus“, kusjuures väite allikat ei ole näidatud. Järgmises lõigus aga vahendatakse Rakvere politseiosakonna esindaja sõnad, et politsei ei saa joobeastme suurust veel öelda. ASNi käsutuses olevast arstliku ekspertiisi otsusest nähtub, et tegemist oli kerge alkoholijoobega ning Aarel puudusid välised joobetunnused. Sellest lähtuvalt ei vasta SL Õhtulehe väide silmnähtava joobe kohta tegelikkusele.

ASN on ka varem osutanud sellele, et sildistamine ei ole hea toon, samas ei saa seda alati üheselt käsitleda hea ajakirjandustava rikkumisena. „Roolijoodik“ on üldkasutatav sõna nende kohta, keda politsei on tabanud autoroolist mis tahes joobeastmes. Et politsei tegi Aarele väärteo protokolli just sel põhjusel, on fakt. Sõna enda kasutust peab ASN maitseküsimuseks, mille üle otsustamine ei ole aga ASNi pädevuses.

ASNi arvates on SL Õhtulehe artikli puhul tegemist Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p.4.4 kerge rikkumisega. Ühtlasi soovitab ASN ajakirjanikel suhtuda kriitilisemalt nn ametlikesse allikatesse, s.h politseiallikatesse, samuti olla õigusemõistmisega seonduvast kirjutamisel sõnatäpsemad.

Virumaa Teataja kriitiline hoiak käesoleval juhul on ASNi arvates õigustatud ega lähe vastuollu hea ajakirjandustavaga.

Prof. Epp Lauk
Avaliku Sõna Nõukogu
esimees