LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistiku kaebust Maksuameti nimel selle kohta, et ajaleht Äripäev on viies 2003. aasta kevadel ja suvel ilmunud artiklis (V. Lepassalu “Maksuamet nõuab jalgpalluritelt 20,5 miljonit”, 7. aprill; S. Männik “Maksuamet on ette võtnud eraisikute lauskontrollimise”, 5. juuni; S. Männik “Maksuamet jahib pangakontosid”, 6. juuni; A. Oja “Ametnikud kolavad andmebaasides”, 2. juuli; S. Männik “Lubamatu maksuterror Maksuameti poolt”, 11. juuli) esitanud Maksuameti kohta korduvalt ebaõiget ja moonutatud infot ning eksitanud lugejaid pealkirjade ja juhtlausetega. Samuti pole Maksuamet saanud võimalust avaldada vastulauseid nimetatud artiklites esitatud faktiväidete parandamiseks ega täpsustamiseks.

Äripäev ASNile selgitusi ei andnud. Üks artiklite autoritest teatas telefonitsi ASNile, et toimetuse poliitika ei luba tal ASNile asjaolusid selgitada.

ASN asus seisukohale, et artikli pealkiri “Ametnikud kolavad andmebaasides” ning sellele järgnev juhtlõik eksitavad lugejaid, juhtides järeldusele, et kõik maksuametnikud kasutavad või võivad kasutada Maksuameti andmebaase oma isikliku uudishimu rahuldamiseks. Artikli sisu sellist järeldust aga ei kinnita. Pealkirja all “Maksuamet on ette võtnud eraisikute lauskontrollimise” on aga hoopiski juttu ühest konkreetsest eraisiku kohtuasjast Maksuameti vastu, kuid ei tõestata kuidagi, et Maksuamet on asunud eraisikuid lauskontrollima. Seega on tegemist Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi punktide 1.4. ja 4.11. rikkumisega – pealkirjad ja juhtlõigud on eksitavad ega ole kooskõlas artikli sisuga.

Mainitud artiklites esitatakse tugevaid süüdistusi Maksuameti tegevuse kohta, kuid Maksuameti esindajatele ei ole neis artiklites sisulise kommentaari võimalust antud. Sellega on Äripäev rikkunud eetikakoodeksi p. 4.2.

Ühelgi kolmest juhust ei ole Äripäev andnud Maksuametile hea tava kohast võimalust vastulauseks, kuigi Maksuamet on seda soovinud. Ühel korral on vastulause avaldatud Äripäeva võrguväljaandes. Hea ajakirjandustava kohaselt tuleb vastulause avaldada viivituseta ning märgataval kujul, mida Äripäev antud juhul ei teinud. Kuidagi ei saa pidada piisavaks ajalehe trükiversiooni suhtes esitatava vastulause avaldamist üksnes internetis. Seega on Äripäev rikkunud Eesti ajakirjanduskoodeksi p. 5.1. ja 5.2.

Avaliku Sõna Nõukogu juhib Äripäeva juhtumiga seoses üldisemalt tähelepanu end sõltumatuks nimetavates Eesti ajalehtedes levivale propagandistlikule esitusviisile. Selle asemel, et neutraalselt juhtida tähelepanu valusatele ja kriitilistele teemadele, sõnastada kriitilised küsimused ja teha avalikuks neid toetavad faktid, avaldavad ajalehed ridamisi artikleid isikute, firmade või organisatsioonide kohta, milles antakse väga ühesuunalisi negatiivseid hinnanguid ja ebaselgelt sõnastatud ühepoolset argumentatsiooni. Lisades tugevad hinnangulised pealkirjad ning ignoreerides süüdistatava õigust ennast süüdistuste vastu kaitsta, manipuleeritakse sel viisil lugejaid omaks võtma toimetuse kujundatud järeldusi ja hoiakuid. ASN taunib sellist manipulatsioonivõtete kasutamist. ASNi hinnangul ei teeni niisugune ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta, nagu nõuab koodeksi punkt 1.2.

Prof. Epp Lauk
ASN ase-esimees esimehe ülesannetes