LAHEND
Avaliku Sõna Nõukogu arutas sotsiaalminister Siiri Oviiri kaebust ajalehes Äripäev (14.02. ja 17.02.2003) ilmunud kahe artikli kohta (“Ministri määrus peatas Veerpalu toetamise” ja “Sotsiaalministri eelistused kalduvad MSD kasuks”), milles käsitleti soodusravimite nimekirja koostamist ja sotsiaalministri tegevust nimekirjaga seoses.
Kaebuse kohaselt ei ole ajakirjanik Heidit Kaio olnud soodusravimite nimekirja teema käsitlemisel sõltumatu. Ta on avaldanud väärinformatsiooni sotsiaalministri tegevusest ning jätnud kasutamata nii ministri kui ministeeriumi poolsed selgitused. Sotsiaalminister väidab, et ajakirjanik soosib ravimifirmat Pfizer ja seab põhjendamatult kahtluse alla sotsiaalministri otsused. Kaebaja sõnul süüdistab Heidit Kaio sotsiaalministrit ebaõiges käitumises, kuid ei anna võimalust selgituseks ei ministrile ega sotsiaalministeeriumile.
Eesti Lastearstide Liidu pressiteade (18.02.2003) kinnitab sotsiaalministri ja ministeeriumi ametnike poolt Heidit Kaiole antud selgituste õigsust ja lükkab ümber ajalehes esitatud süüdistavaid väiteid.
Heidit Kaio kinnitab oma selgituses ASNile (mille ta mõni päev hiljem “tagasi kutsus”), et ta on ära kuulanud kõik osapooled ja kasutanud sotsiaalministeeriumi pressiesindajalt saadud informatsiooni. Ministri selgitusi ta artiklis ei kasutanud, sest minister ei lükanud neis ümber ajakirjaniku väidet, mille kohaselt sekkus minister sõltumatutest ekspertidest koosneva soodusravimite komisjoni töösse.
Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Äripäev on rikkunud head ajakirjandustava.
Mõlemast artiklist puudub adekvaatse pildi saamiseks palju informatsiooni (kuigi seda pakkus sotsiaalministeerium), seetõttu on ka lood ise ajakirjanduslikult puudulikult esitatud. Mõlema artikli pealkirjad – “Ministri määrus peatas Veerpalu toetamise” ja “Sotsiaalministri eelistused kalduvad MSD kasuks” – on süüdistava iseloomuga, eksitavad ega vasta ka täpselt artiklite sisule. ASN leiab, et Äripäev on rikkunud lugeja õigust saada igakülgset ja tõest infot (p.1.2) ning on esitanud eksitavat ja moonutatud informatsiooni (p.1.4). Samuti ei tohi pealkirjad olla eksitavad (p 4.11).
Kui kellegi suhtes esitatakse tõsiseid süüdistusi, siis peab talle koheselt võimaldama ka nende süüdistuste suhtes selgitusi anda. Kui süüdistatu ise ei ole neid selgitusi toimetusele pakkunud, on toimetuse (ja ajakirjaniku) kohus neid küsida, kusjuures süüdistatu peab saama võimaluse vastata konkreetselt sellele, milles teda süüdistatakse.
Prof. Epp Lauk
aseesimees esimehe ülesannetes
|