LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Fr. Tuglase nim. Ahja Keskkooli kollektiivi (esindaja õpetaja Kadri Ugur) kaebust materjali suhtes, mis käsitles Ahja mõisa saatust ning ilmus ajalehes KesKus (“Kaos arhitektuuripärandis. Mõisauurija Ants Hein räägib Ilmare Pallile, kuidas on käinud Eesti mõisate käsi “maailma vapustanud” kümnekonna iseseisvusaasta jooksul”, nr 10, 2002) ja seejärel refereerituna ajalehes “Koit” (“Soss-seplus Eesti ilusaima mõisahoonega”, 17.10.2002).

Kaebuse kohaselt sisaldab materjal mitut faktiviga. Neile tuginevad hinnangud, mis aga tekitasid Ahja inimestel põhjendamatuid kannatusi, samuti solvas artikkel paljude juba surnud inimeste mälestust.

Ajalehe Koit peatoimetaja Kauno Kõima selgitas kaebuse esitajale, et ajaleht ei soovinud kellelegi kannatusi põhjustada, vaid juhtida tähelepanu sellele, mida teised Põlva maakonna asjust kirjutavad. Et materjal oli peatoimetaja kinnitusel ühest toimetusest juba läbi käinud, siis tundus see tekst toimetusele piisavalt usaldusväärne ja täiendavat kontrollimist ei peetud vajalikuks. KesKus’i materjal trükiti ümber muudatusteta. Kaebuse esitajale pakuti aga vastulause võimalust.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et vaadeldaval juhul on tegemist hea ajakirjandustava rikkumisega.

Ahja mõisat puudutav artikkel sisaldab faktilisi ebatäpsusi ning selles kasutatakse põhjendamatult halvustavaid väljendusi. Et artiklis on kasutatud umbisikulist tegumoodi, ega ole täpsustatud, keda konkreetselt peetakse Ahja mõisa lagunemisele kaasaaitajateks, siis mõjuvad väljendid “soss-sepad, tölplased ja lollid” kõigi Ahja inimeste iseloomustusena.

Pikema kirjutise algkontekstist väljarebitud katkendi avaldamine iseseisva artiklina kohalikus ajalehes Koit võimendab KesKus’is avaldatud halvustava ja kallutatud informatsiooni mõju ja seeläbi põhjustab kohalikele inimestele põhjendamatuid kannatusi. ASN märgib, et kohaliku ajalehena mõjutab Koit Ahja inimesi vahetumalt ja sügavamalt kui valdavalt suurlinnades hajusalt leviv KesKus.

ASN on ka seisukohal, et toimetus vastutab materjali korrektsuse ja järelmite eest iseseisvalt, sõltumata sellest, kas materjal on enne avaldatud või kes on materjali autoriks (eetikakoodeksi p 3.5). Kontrollimiskohustust tuleks eriti silmas pidada süüdistava ja kriitilise materjali puhul.

Prof. Epp Lauk,
aseesimees
esimehe ülesannetes