LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas A.E. kaebust TV 3 saate “Kuritöö ja karistus: toimik nr. 41 (27.05.2002, käsikiri Tiiu Põld, režissöör Margus Jõemägi, toimetaja Ljudmilla Ljulko) kohta.

Kaebuse järgi põhjustas saade kaebuse esitajale põhjendamatuid kannatusi, sest näidati toimikust pärinevaid fotosid A.E. tapetud isa surnukehast. Samuti avalikustati saates kannatanu A.E.-d puudutavaid asjaolusid, identifitseerides ta täielikult, ilma et temaga oleks selle suhtes kokku lepitud. Saates nimetati kaebuse esitajat “rikkaks professoriks”, mis on vale ja võib kaasa tuua uue rünnaku A.E. pere ja vara vastu. Kaebuse esitaja süüdistab saate tegijaid ka tapjaelukutse populariseerimises, viidates Venda Aljase enesega rahuloleval viisil antud intervjuule.

TV 3-le saate tootnud firma Filmimees juhataja Raivo Lugima selgitusel on kohtutoimikud avalikud ja nende kasutamiseks on kohtu luba. Saate stsenarist Tiiu Põld ütles vestluses ASNi aseesimehega, et pildivaliku teeb saaterühm kollektiivselt. “Rikas professor” on aga tsitaat, mis pärineb tapjate ütlustest – need on tekstis jutumärkides.

Avaliku Sõna Nõukogu lähtus kaebuse suhtes seisukoha langetamisel järgmistest üldistest põhimõtetest.

1. Kannatanud on õigusemõistmise juures nõrgem pool, kelle õigusi on juba rikutud. Seetõttu tuleb nendesse kohtuprotsesside kajastamisel suhtuda delikaatselt. Nendele täiendavate kannatuste põhjustamine ei saa olla kuidagi põhjendatud. Seetõttu on ASN seisukohal, et kohtulugude kajastamisel peaks ohvreid puudutavate üksikasjade avaldamise puhuks olema kannatanu(te) nõusolek. Kannatanute (aga ka tunnistajate ja mõnel juhul isegi kurjategijate) identifitseerimine ajakirjanduslikus materjalis peab olema põhjendatud, üksikasjade avalikustamisest loobumine ei tähenda automaatselt materjali dokumentaalsuse vähenemist.

2. Kannatanute koduinterjööri näitamine, samuti varandusliku seisundi avalikustamine võib kaasa tuua uue kuriteo ohu, mida andmed avalikustanud meediakanal ei saa täielikult välistada.

3. Nagu ASN märkis ka kaasuses 154 (ASN versus Sõnumileht), tuleb laibafoto ja -videomaterjali avaldamise puhul ajakirjanikul tõsiselt kaaluda selle uudisväärtust. Foto või filmi näitamine võib olla õigustatud, kui materjalil on esteetiline väärtus, sotsiaalne sõnum (millele tugineb materjali üldistusjõud: näiteks napalmiga põletatud Vietnami laps), samuti vajadus hukkunu identifitseerida. Sealjuures tuleb säilitada austus surma suhtes, hukkunu, tema omaste ning vaataja suhtes. Põhjendamatult sageli, igas olukorras laibapiltide eksponeerimine nüristab auditooriumi sotsiaalse vastuvõtunärvi, mistõttu jääb ka iga järgmise foto või filmi mõjusus eelmisest väiksemaks. Küll aga teeb uuesti haiget ohvri lähedastele.

4. ASN nõustub, et kohtutoimikud on avalikud dokumendid. Samas peab ASN oluliseks vahetegemist dokumendi passiivse avalikkuse ja selle tiražeerimise vahel. Meedias tiražeerimisel teema aktualiseeritakse ja see saab massilise auditooriumi tähelepanu osaliseks. Kohtudiskursuse üleminekul ajakirjandusdiskursusesse (diskursus – info käsitlus-ja tarbimisviis) muutub ka vastuvõtu kontekst, muutuvad materjali rõhuasetused, mõned detailid tõstetakse esile, osa jäetakse tähelepanuta ning üksikasjad võivad hakata mõjuma haavavamalt kui algses kohtukontekstis ning põhjustada põhjendamatuid kannatusi olukorras, mil asjaosalised püüavad traumeerivaid asjaolusid unustada.

Vaadeldavas kaasuses asus ASN seisukohale, et TV 3 on rikkunud head ajakirjandustava.

Kannatanu identifitseerimine tema nõusolekuta ei ole ASNi meelest korrektne. Laipade näitamine saates kohtutoimiku fotodega ei kandnud ei esteetilist ega sotsiaalset sõnumit ega tulenenud nende avaldamine ka vajadusest isikuid identifitseerida. Sealjuures oli A.E. isa surnukeha foto, võrreldes teiste saates kasutatud hukkunute fotodega, siiski veel teatava mõõdutundega valitud. ASN mõistab täielikult kaebuse esitaja hingelisi kannatusi, mille aastatetaguse traagilise sündmuse ootamatu meedias aktualiseerimine talle kaasa tõi.

Täiendit “rikas professor” kasutab saates diktor autoritekstis ning tekstiehituslikult on see käsitletav saate autori hinnanguna kannatanu suhtes, mida kaebuse esitajal on põhjust õigusega pidada solvavaks. Tavalise tähelepanu juures on väljend raskesti omistatav kurjategijatele. Jutumärke ei ole suuliselt esitatavas tekstis näha, mistõttu tuleb teistele omistatavad tsitaadid saatelause või muude suulises kõnes tajutavate keeleliste vahenditega autoritekstist eristada.

ASNi hinnangul ei ole siiski alust nõustuda kaebuse esitaja väitega, nagu propageeriks saade tapjaelukutset. Sellesisulisi autorite hoiakuid ei olnud võimalik saate jooksul kordagi täheldada.

Urmas Loit,
esimees