LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Apteekide Koostöö OÜ (esindab vandeadvokaat Eerik Entsik) kaebust Äripäeva kirjutise “Aphoteka võtab raha ravimi soovitamise eest” (Inge Rumessen, 11.02.2002) ja sellega seotud viiteartikli “Uksemaks apteegis” kohta.

Kaebuse järgi on artiklis esitatud tõendamata süüdistusi, muu hulgas esitatud väide, et “peale apteekri kutse-eetika rikkumise võib konkurentsiameti kinnitusel olla /---/ tegu ka konkurentsiseaduse rikkumisega”. Kaebusele on lisatud Konkurentsiameti kiri, milles amet kinnitab, et ei ole Äripäeva ajakirjanikule midagi niisugust öelnud. Apteekide Koostöö OÜ esindaja pöördus Äripäeva poole palvega, et ebaõige informatsioon parandataks, mille tulemusena ilmus uus artikkel – “Ravimiturul uinutab äri eetika” (Inge Rumessen, 19.02.2002), milles kaebuse esitaja sõnul ei parandatud varem ilmunud eksitavat infot, vaid jätkuvalt süüdistati Apotheka apteeke eetikarikkumistes.

Äripäeva uudistetoimetaja Meelis Mandel on selgitanud kaebuse esitanud advokaadibüroole, et Äripäev tugines Konkurentsiameti seisukoha edastamisel II järelevalveosakonna juhataja asetäitja Reet Kääri ütlustele. Etteheite seaduserikkumises loeb toimetus parandatuks lausega artiklis “Ravimiturul uinutab äri eetika” – “Kuni uurimine kestab, ei saa neid (Apteekide Koostöö OÜd) seaduserikkumises süüdistada”. Eetika-alased etteheited tuginevad toimetuse väitel aga Aphoteka juhi Rein Kermese ütlustele farmatseutide eetikakoodeksi kohta.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Äripäev ei ole tegutsenud kooskõlas hea ajakirjandustavaga.

Turul tegutsevate firmade tegevuse kriitiline jälgimine on ajakirjanduse ülesanne ka siis, kui riiklikud kontrollasutused ei ole menetlust alustanud ega oma otsuseid teinud. Samas tuleb ajakirjanikel ja toimetustel silmas pidada – eriti majandusväljaannetel –, et mis tahes kriitiline informatsioon mõjutab äriettevõtete majandustegevust, mistõttu peavad kõik esitatavad faktid olema usaldusväärsed ja tõestatavad. Tõsised süüdistused peavad tuginema põhjalikule ajakirjanduslikule uurimistööle. Vastasel korral ei ole ajakirjanduslik materjal usaldusväärne. Puuduliku materjali avaldamisel jääb süüdistatule õigus ka siis, kui tema tegevuse õiguspärasuse või eetilisuse suhtes on tekkinud õigustatud kahtlusi.

Avaliku Sõna Nõukogu hinnangul ei ole Äripäev teinud piisavalt uurimistööd, et tagada esitatud tõsiseid süüdistusi vettpidavate tõenditega. Äripäeval ei ole alust omistada konkurentsiameti töötajale seaduse- ja eetikarikkumist sedastavat väidet. Esiteks Konkurentsiamet eitab niisuguse hinnangu andmist. Teiseks ei ole Äripäev suutnud vastupidist tõestada. Uudistetoimetaja Meelis Mandel kirjutab selgituseks advokaadibüroole: “Ajakirjaniku küsimusele, kas ta eksib, kui kirjutab, et tegu võib olla konkurentsiseaduse rikkumisega, vastas Reet Kääri jaatavalt (– ASN esiletõste).” Seega Äripäeva enda kinnitusel ütles Kääri Äripäeva ajakirjanikule, et väide konkurentsiseaduse rikkumisest on ekslik. Et süüdistus konkurentsiseaduse rikkumises ei ole tõendatult omistatav Konkurentsiameti töötajale, on see jäänud pelgaks toimetuse oletuseks-arvamuseks. Esitatud kujul on see arvamusväide eksitav ega ole piisavalt eristatud uudisfaktoloogiast.

Lisaks on Äripäev ise asunud kirjutistes hindama farmatseutide eetikat, kuigi sellekohase hinnangu saamiseks on mitu prominentset meditsiinisfääri eetikakogu. Ka see toimetuse oletus-arvamus ei ole selgelt eristatud uudisfaktoloogiast.

ASN leiab, et uus artikkel ei ole käsitletav ebaõige informatsiooni piisava parandamisena, sest täpsustav informatsioon ei ole esialgsega võrreldes esitatud küllaldaselt prominentselt ega selgelt.

Artikli faktoloogia hindamine ei ole ASNi pädevuses.


Urmas Loit
esimees