LAHEND
Eesti Päevalehe suhtes
Avaliku Sõna Nõukogu arutas Linda Kaju kaebust Eesti Päevalehe kirjutiste kohta, mis puudutasid metanoolitragöödiat ja selle vastukajasid Tali vallas (Anu Saare “Väikese Tali valla suur traagika”, Oliver Rand, Piret Peensoo “Mürkviin ikka veel ringluses”, 12.09.2001).
Kaebuse järgi on Tarmo Kaju ainsa kahtlustavana identifitseeritud täisnime ja fotoga, kusjuures fotole on lisatud süüdistus “mürgi müüja”. Pildistati ja avaldati foto majast, kus Kaju Tali vallas peatus. Sündmuse kajastus ajalehes tõi kaebuse kohaselt kaasa rüüstamise ja ründe Kaju ajutise elupaiga valdaja – 84-aastase vanainimese vastu. Kaebuse esitaja kahtleb ka, kas niisuguste materjalide ilmumise järel on Kajul loota õiglast õigusemõistmist.
Eesti Päevaleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud.
Uurija Urmas Krüger informeeris ASNi, et Tarmo Kaju peeti kahtlustavana kinni 11. septembril. Teda kahtlustati surma põhjustamises ettevaatamatuse läbi. 10. oktoobril esitati talle samas asjas süüdistus. Süüdistus esitati ka teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omastamises.
Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et avaldatud materjalides esineb vastuolusid hea ajakirjandustavaga.
Metanoolitragöödia on vaieldamatult avalikkuse kõrgendatud tähelepanu objektiks. Ka ajakirjanduse huvi selle vastu, et õigusemõistmine toimuks kiiresti ja objektiivselt, on põhjendatud. Seejuures leiab ASN, et selliseid juhtumeid tuleks kajastada võrreldavas mahus kogu protsessi lõpuni, olenemata kohtu lõppotsusest (vastav nõue on näiteks Soome ajakirjanduse eetika koodeksis). Käesoleva juhul ei ole EPL uurimise käiku pärast novembrit 2001 enam jälginud.
Samas ainult kahtluse kontekstis on Tarmo Kaju isikule pööratud ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu: foto, fotoallkiri, külainimeste hinnangud. ASN märgib, et eetika põhitalaks on süütuse presumptsioon, mille kohaselt saab inimest süüdi olevaks nimetada alles pärast sellekohast jõustunud kohtuotsust. See kehtib ka väga tõenäoliselt süüdi olevate isikute kohta. Näiteks Rootsis ei identifitseerita kahtlustatavaid ja süüdistatavaid enne nende üle peetavat avalikku kohtuistungit. Eelöeldust johtuvalt taunib ASN artikli “Mürkviin ikka vaal ringluses” juures olevat fotoallkirja. Kuigi uurija märgib, et ta ei ole ajakirjandusele kahtlustatavate isikuid avalikustanud, on siiski EPLi viitel politseiamet varustanud toimetuse Kaju isikut identifitseeriva fotoga, mille avaldamise otstarbekuses hea ajakirjandustava kontekstis on põhjust kahelda.
Muus osas leiab ASN, et ajakirjanduslikud tekstid ei ole üldjoontes vastuolus hea ajakirjandustavaga.
Kaebuses märgitud materjalide juures ei märganud ASN fotot majast, kus Kaju peatus. Ka ei ole ASNi võimuses hinnata, kuivõrd tõid ajakirjanduses ilmunud materjalid kaasa tolle maja ründamise. Samuti ei ole ASNi hinnangul alust väidetel, nagu oleks kahtlustatavatest-süüdistatavatest avalikustatud üksnes Kaju nimi.
LAHEND
SL Õhtulehe / ETA suhtes
Avaliku Sõna Nõukogu arutas Linda Kaju kaebust SL Õhtulehes avaldatud ETA lühiuudise “Kohus jättis metanoolilevitaja vahi alla” (8.11.2001) kohta.
Kaebuse järgi ei vasta uudis tõele: kohtule ei esitatud erikaebust, vaid vabastamist taotlenud palvekiri.
SL Õhtuleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud.
Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et kõnealuse lühiuudisega ei ole rikutud head ajakirjandustava.
ASN käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on uudises toodud faktid tõesed, tekst ei sisalda hinnangulisi väiteid ega hoiakuid.
Urmas Loit,
esimees
|