Avaliku Sõna Nõukogu arutas perekond Nirgi (esindaja advokaadibüroo Glikman & Glikman) kaebust Eesti Ekspressi kirjutise "Osta maja Nõmmel, 850 m²!" (Ene Läkk ja Meelis Hiob, 19.4.00).

Kaebuse järgi tutvustasid ajakirjanikud end müügis oleva majaga tutvumisel ostuhuvilistena, ütlemata, et nad on ajakirjanikud ja kavatsevad kirjutada artiklit. Hiljem avaldati hoopis halvustava alatooniga kirjeldus, millega kaebuse kohaselt tekitati perekonnale põhjendamatuid kannatusi. Perekond Nirgi käsitleb artikli avaldamist eraelu puutumatuse rikkumisena. Lisaks kasutati artikli juures fotosid ja väljavõtteid ajakirjas Kroonika ilmunud materjalidest.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Kokk teatab toimetuse selgituses, et Mihkel Nirgi on varem kasutanud meediat positiivse imago kujundamisel. Nii ilmus ajakirjas Kroonika kõnealust kinnisvara positiivselt eksponeeriv kirjutis (15.06.99). Eesti Ekspressi artikkel on esitatud lähtuvalt potentsiaalse ostja seisukohast. Tegemist oli ajakirjandusliku eksperimendiga, mille puhul oli toimetuse arvates õigustatud kasutatud võtete kasutamine. Peatoimetaja selgitab, et artiklis ei ole käsitletud eraelulisi seiku ning Kroonikast ostetud pildimaterjal ei eksitanud lugejat.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Ekspress on rikkunud olulisel määral head ajakirjandustava. ASN märgib, et samalaadselt rikkus Eesti Ekspress head tava ka kirjutises "Talumüügi buum" (10.05.96), mille kohta tehtud ASN-i otsuse (kaasus 93, 26.06.96) põhimõtted on jõus ka käesoleval juhul.

Ajakirjanduseetika koodeksi p 3.1. järgi peab ajakirjanik materjali kogudes teatama, et ta on ajakirjanik. Eesti Ekspressi ajakirjanikud seda ei teinud. Koodeksi punkt 3.7. lubab kasutada informatsiooni hankimiseks küll ka kaudseid võtteid, kuid üksnes äärmistel juhtudel, kui avalikud huvid nõuavad selle info avaldamist ning ausal viisil seda infot ei ole võimalik hankida. Ei kirjutisest ega toimetuse selgitustest ole näha, et perekond Nirgi poolt müüdavat maja puudutav informatsioon oleks avalikkusele sedavõrd oluline, et see õigustaks ebaausate võtete kasutamist. Samuti ei nähtu ei loost ega toimetuse selgitusest, et infot hoone kohta oleks üritatud saada mõnel ausal viisil, s.h. Mihkel Nirgilt luba küsides. Käesoleval juhul võinuks olla pigem tõenäoline, et Mihkel Nirgi on taas huvitatud meedia tähelepanust.

ASN leiab, et ka müügis olev kinnisvara on inimese eraterritoorium, millel kehtivad selle omaniku kehtestatavad mängureeglid. Erasfääri meedias kajastamiseks on reeglina vaja asjaosalise luba, või peavad avalikkuse huvid üles kaaluma inimese õiguse privaatsusele. Nirgi varasem ühekordne portreteerimine ajakirjas Kroonika ei saa olla niisuguseks avalikkuse huviks.

Kõrgehinnalise suureramu potentsiaalsed ostjad ei tiražeeri oma muljeid massimeedias, samuti ei ole kogu Eesti Ekspressi lugejaskond Nirgide maja potentsiaalseks ostjaks.

Kroonikas varem ilmunud fotode ja väljavõtete taaskasutamise suhtes leiab ASN, et need ei ole esitatud eksitavalt ega moonutavalt. ASN märgib, et kui inimene on vabatahtlikult end meediale eksponeerinud, siis ei ole tal üldjuhul hiljem enam võimalust takistada tema kohta avaldatud materjalide taaskasutamist. Seetõttu leiab ASN, et selles suhtes ei ole Eesti Ekspress rikkunud head ajakirjandustava.

Urmas Loit,
esimees