Avaliku Sõna Nõukogu arutas Karmen Minenko kaebust Tartu Postimehe vastu.

Kaebuse kohaselt ei avaldanud ajaleht Minenko kirjutist Tartu Jaani kiriku vitraažakende kohta, mis oli mõeldud vastukaaluks Tartu Postimehe korduvalt väljendatud negatiivsele hoiakule Urmo Rausi kavandatavate vitraažide suhtes. Kuigi Minenko saavutas enda sõnul toimetusega kokkuleppe, et teatud muudatuste järel tema kirjutis ilmub, jäi see siiski ilmumata.

Postimehe peatoimetaja Urmas Klaas selgitas ASN-ile, et Karmen Minenko artikkel ei ole vastulause ja Minenko ei kujuta endast diskussiooni vastaspoolt, mistõttu jättis toimetus artikli avaldamata. Lisaks oli artikli sõnum hägune ning teema kaastöö pakkumise hetkeks aegunud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Minenko artikli avaldamisest keeldumine ei ole käesoleval juhul kooskõlas hea tavaga, mille kohaselt teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Diskussioon vitraažide üle käivitus Tartu Postimehes veebruaris 2000 ja vältas vaheaegadega juunikuuni. Postimehe toona veel asepeatoimetaja Urmas Klaas on oma juhtkirjas esinenud üleskutsega, et võimalikult paljud inimesed avaldaksid arvamust Jaani kiriku vitraaži kohta. “Postimehe veerud on selleks avatud,” kinnitab Urmas Klaas (“Ei taha heinu süüa!”, 11.02.00). Diskussiooni lõpptärminit ei ole Tartu Postimees avalikult määratlenud. Juunis 2000 võttis ajaleht teema uuesti üles: käsitleti võrguküsitluse tulemusi Rausi vitraaž kohta, milles väljendati negatiivset hoiakut vitraaži suhtes. Et Tartu Postimehe senised teemakäsitlused on olnud valdavalt ühte arvamussuunda esindavad (Urmo Rausi valimine Jaani kiriku vitraažide teostajaks oli väär), siis lubatud diskussiooni sisuliseks teostumiseks olnuks asjakohane Minenko seisukoht avaldada.

ASN ei pea tõsiseltvõetavaks Tartu Postimehe väidet, et kaastöö sõnum oli hägus ja tekst ei vastanud arvamusartikli nõuetele. ASN-i hinnangul suutnuks kogemustega toimetaja tahtmise korral kahe toimunud vestluse käigus anda Minenko tekstile nõutava vormi ja fookuse. Kaastöö jätmine ligi kaheks kuuks “toimetaja töölauale” (–Urmas Klaasi väljend toimetuse vastulausest) viitab pigem soovimatusele kirjutist avaldada.