Avaliku Sõna Nõukogu arutas Leonid Apananski (esindab advokaadibüroo Glikman & Glikman) kaebust Eesti Päevalehe kirjutise “Hoiustajad ja kindlustajad on kaotanud kokku miljard krooni” (autor Tiina Joosu) juures asuva infograafika “Kuulsamad rahanduspettuste korraldajad” (11.02.00). Infograafika pealkirja all on kommentaar: “Valgekraede arvuti- ja finantsalased kuriteod on ühiskonnale palju ohtlikumad ja kallimad kui tavalised vargused. Infotehnoloogia kiire arengu tõttu on väga lihtne liigutada võõrast raha ümber maailma ja sageli ei ole võimalik kuriteo toimepanijateni jõuda muud moodi, kui nende raha liikumist jälgides.” Allpool on esitatud kaheksa inimese fotod. Leonid Apananski puhul on lisatud, et kriminaalasja algatatud ei ole.

Kaebuse järgi on ajaleht levitanud avalikkusele otseseid valeandmeid selle kohta, et Leonid Apananski on toime pannud kuriteo, mille tõttu ta kuulub ka Eesti suurimate rahanduskurjategude hulka. Kaebuse esitaja peab väljendit “pettuse korraldamine” samaväärseks rahanduskuriteoga ning Apananski au ja väärikust solvavaks.

Eesti Päevalehe peatoimetaja Hanno Tomberg kinnitab oma selgituses, et ajaleht ei ole käsitlenud Leonid Apananskit kurjategijana. Tema hinnangul ei ole infograafika tekst selliselt tõlgendatav. Kõik rahanduspettused ei mahu Tombergi sõnutsi kriminaalkoosseisude alla ning keskmise lugeja jaoks ei assotsieeru sõna “rahanduspettus” kriminaalse teoga. Eesti Päevaleht jääb ka varem advokaadibüroole esitatud seisukoha juurde, et ajakirjanikul peab jääma õigus kasutada oma töös sõnu, mida karistusõiguses mõistetakse kuritegudena.

Avaliku Sõna Nõukogu tõdeb, et Eesti Päevaleht on nimetanud Leonid Apananskit teiste hulgas “rahanduspettuse korraldajaks”. See eraldivõetuna ei ole ASN-i arvates üheselt sünonüümne kuriteoga juriidilises mõttes, küll on aga toimetus infograafika kommentaariga, eriti selles leiduvate sõnadega “kuritegu” asetanud rahanduspettuse kuritegude konteksti, mida võimendab ka põhiartikli kontekst. Kirjeldatud kontekstualiseerimine võimaldab auditooriumil järeldada, et Apananski on toime pannud kuriteo. Lisatud märkus “tegevuse uurimiseks kriminaalasja algatatud ei ole” omandab põhiartikli kontekstis pigem tähenduse, et “puudub tahe seda kuritegu uurida”.

ASN nendib, et Leonid Apananski majanduslikku võimu eviva isikuna on vaieldamatult avaliku elu tegelane, kelle majandustegevuse vastu on õigustatud avalikkuse kõrgendatud huvi. Apananski avaliku elu tegelasena peab ka taluma avalikku kriitikat tema aadressil. Samas leiab ASN, et kriitika peab olema faktidega tõendatud ning kritiseerimiseks kasutatav sõnavara peab säilitama korrektsuse. Eesti Päevaleht ei ole kirjutises ASN-i hinnangul tõendanud, kuidas on kahe Apananski firma pankrot käsitletavad kuriteo ja rahanduspettusena.

Eesti keel võimaldab laiaulatuslikku sõnavara, väljendamaks teravalt kriitilisi hoiakuid Apananski firmade juhtimisvõtete ja majandustegevuse tagajärgede suhtes. ASN suhtub reservatsioonidega peatoimetaja väitesse, et ajakirjanikud võivad vabalt opereerida sõnadega, mida karistusõigus mõistab kuritegudena. ASN-i hinnangul tuleb niisuguste sõnade kasutamisel olla äärmiselt ettevaatlik, kaaludes hoolikalt, kas sõnakasutus ei anna alust tõlgendusteks, nagu käsitletaks inimest kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.

Seetõttu ASN asus seisukohale, et Eesti Päevaleht ei ole avaldanud kõnealust infograafikat täielikus kooskõlas hea ajakirjandustavaga. ASN-i hinnangul ei saa küll väita, et ajaleht oleks otseselt levitanud valeandmeid, mistõttu ei ole tegu puhtakujulise koodeksi punkti 4.4. rikkumisega. Samas on aga lohaka ja eksitava sõnakasutusega siiski loodud kontekst, milles Apananskit on võimalik pidada kurjategijaks enne sellekohast kohtuotsust.