Avaliku Sõna Nõukogu arutas Aadu Olli, Enn Sarve ja Valeri Kalabugini kaebust selle kohta, et Eesti Päevaleht kärpis Valeri Kalabugini vastulauset Rein Veidemanni artiklile "Eesti Kongressi partei(d)" (13.3.00; vastulause ilmus 17.03.00).

Kaebuse järgi on Kalabugini poolt toimetusele saadetud tekst vastulause, mille kärpimine ei ole kooskõlas hea tavaga. Lisaks moonutavad kärped teksti mõtet. Sellega on kaebuse esitajate arvates rikutud kommunikatsioonivabaduse põhimõtteid. Ühtlasi palutakse ASN-i seisukohta, kuivõrd on kooskõlas hea tavaga ajalehe märkus kirjade leheküljel "Toimetus jätab endale õiguse selguse ja lühiduse huvides kirju lühendada ja toimetada".

Eesti Päevaleht selgitusi ASN-ile ei esitanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Valeri Kalabugini teksti sõnum ei ole lühendamise käigus moondunud.

Kõnealune tekst ei ole vastulause eetikakoodeksi tähenduses (millega õiendatakse faktivigu ning täpsustatakse tsitaate), vaid diskutiivne arvamusartikkel, milles väideldakse Rein Veidemanni arvamusega.

Sellises olukorras sõltub artikli avaldamine autori ja toimetuse vahelisest kokkuleppest. Eesti Päevaleht on avalikult seadnud tingimuseks, et neil on õigus kirju lühendada ja toimetada. Autoritel on samas võimalik lisada kaastööle omapoolsed tingimused. Käesoleval juhul ei nähtu kaebusest, et Kalabugin oleks seda teinud. Seetõttu ei saa ka pidada kärpimist hea tava vastaseks.

Kui autori esitatavad tingimused ei ole toimetusele vastuvõetavad, siis jääb toimetusele vabadus teksti mitte avaldada, kui pooled ei jõua kokkuleppele.

Kuigi arvamuste paljusus on kommunikatsioonivabaduse oluline komponent, ei saa ajakirjandusvabaduse tava kohaselt keegi väljastpoolt toimetust väljaandele ette kirjutada, mida avaldada ja mida mitte avaldada.