Avaliku Sõna Nõukogu arutas Ernesto Preatoni (esindaja vandeadvokaadi abi Lauri Paulus advokaadibüroost Legalia) kaebust Eesti Ekspressis taasavaldatud veitsi ajalehe Die WochenZeitung kirjutise “Vanadele kaamelitele puhkepaika ei ole” (24.02.00) kohta.

Kaebaja leiab, et tõlke algmaterjalis sisalduvad faktivead ja nendel põhinevad halvustavad hinnangud. Kaebuse kohaselt ei ole Eesti Ekspress kontrollinud avaldatava informatsiooni tõest ja allikate usaldusväärsust ning kahjustab teadlikult isiku mainet.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Kokk selgitab vastulauses, et tegemist on tõlkeartikliga, mille sisu on edasi antud moonutusteta. Artikkel sisaldab olulist informatsiooni Ernesto Preatoni kui suure majandusliku võimuga avaliku elu tegelase kohta. Eesti Ekpress pakkus Ernesto Preatonile vastulause võimalust, millest aga Preatoni esialgu loobus. 30. märtsil aga ilmus ka kõnealune vastulause.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Ernesto Preatoni kui Eestis tegutsev ja hiljuti eriliste teenete eest Eesti Vabariigi kodakondsuse saanud suurärimees on vastavalt ajakirjanduseetika koodeksi p. 1.6. vaieldamatult avaliku elu tegelane. Preatoni kui suurt majanduslikku võimu valdava inimese tegevuse suhtes on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Kui majanduspiirkondades, kus Eesti avaliku elu tegelane on varem tegutsenud, ilmub tema suhtes kriitilisi materjale, siis on ASN-i arvates ka õigustatud neis leiduva informatsiooni avalikuks tegemine Eesti ühiskonnale.

Välisajakirjanduses ilmunu tuleks ASN-i arvates asetada Eesti konteksti, mida Eesti Ekspress on ka teinud: nii avaldades Die WochenZeitungi kirjutise (24.02.00) kui ka intervjuu selle autori Paolo Fusiga (02.03.00). ASN ei näe võimalust, et artikli tõlkimisel muudetaks algteksti, isegi kui selles leidub tõenäolisi faktivigu. Neid saab täpsustada tõlkeloo juurde lisatavate kommentaaride ja vastulausetega, mida Eesti Ekspress on ka teinud.

ASN ei saa protsessuaalselt otsustada kirjutistes leiduvate faktide õigsuse üle. ASN-i hinnangul on õigem faktivigu õiendada vastulausega, milleks Eesti Ekspress Ernesto Preatonile ka võimaluse pakkus. Kuigi Preatoni sellest esialgu loobus, esines ta siiski Eesti Ekspressis (30.03.00) vastulausega, mis oli avaldatud koodeksi p. 5.2 esitatud avaldamistingimustele vastavalt.

Avaliku Sõna Nõukogu leiab, et kuigi iga väljaanne peab vastutama faktide eest, mida ta levitab, on käesoleval juhul on vastuollu sattunud kaks hea tava põhimõtet: faktitäpsuse nõue ja kohustus avaldada oluline informatsioon väga mõjuka avaliku elu tegelase kohta. Seda vastuolu saab tasandada kolmanda hea tava põhimõtte abil – vastulause võimaluse pakkumine –, mida toimetus ka tegi: Preatonile pakuti vastulauseks sõna esimesel võimalikul juhul (ta oli Die WochenZeitungi loo tõlke ettevalmistamise ajal Eestist ära).

Seetõttu leiab ASN, et Eesti Ekspress ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Urmas Loit,
esimees