Avaliku Sõna Nõukogu arutas Georg Aheri kaebust Eesti Päevalehe kirjutiste "Õpikute tegija kandib raha Bahamale" (Oliver Rand, 27.9.99), "Ekskantsleri sugulane töötab Avitas" (Oliver Rand, 28.9.99) ja "Ändra metsas Pärnumaal" (juhtkiri, 28.9.99) kohta.

Georg Aher leiab, et kirjutised esitavad väärfakte ja meelevaldseid tõlgendusi, mis kahjustavad tema, tema abikaasa ja ühe kaugemalt sugulase mainet. Kaebuse järgi on ajaleht eksinud väitega, et kirjastuse Avita pearaamatupidaja on Georg Aheri abikaasa. Seda faktiviga päev hiljem parandades teeb Eesti Päevaleht uue faktivea, nimetades siis onupoja naist Avita raamatupidajaks, kes tegelikult on hoopis kirjastuse keeletoimetaja. Valeandmetele tugineb aga Georg Aheri väitel juhtkirja järeldus, et ta haridusministeeriumi endise kantslerina soosis Avitat korruptiivsetel põhjustel.

Eesti Päevalehe uudistetoimetuse juhataja Enno Tammer ütleb vastuslauses, et reporter eksis suguluse kirjeldamisel, sest ei saanud Georg Aherit kätte. Eksituse pärast on Eesti Päevaleht esitanud vabanduse ning avaldanud ka Georg Aheri vastulause (1.10.99).

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Päevaleht on rikkunud kõigi kolme vaatlusaluse kirjutise puhul head ajakirjandustava. Ajakirjanduseetika koodeksi p. 1.4 seab ajakirjandusele kohustuse jälgida, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud ega eksitav informatsioon. Ajakirjanik on aga kirjutistes kasutanud faktiväiteid, mille tõesust ta ei kontrollinud. Koodeksi järgi on toimetuse ülesanne kriitilise materjali puhul kontrollida faktide paikapidavust. Seda nõuet eirates on Eesti Päevaleht rikkunud koodeksi punkti 3.5. Samuti on rikutud punkti 5.1: isiku(te)le, kelle suhtes avaldati tõsiseid süüdistusi, ei ole antud võimalust koheseks kommentaariks ei 27. ega 28. septembri artiklis.

Esimese artikli ilmumisele järgneval päeval faktiviga parandades on Eesti Päevaleht küll järginud koodeksi punkti 5.3. ning ka palunud vabandust Georg Aheri abikaasalt Sirjelt. Samas on vabandust sisaldavas kirjutises tehtud uus faktiviga ning nimetatud raamatupidajaks Maire Aherit, kes tegelikult on keeletoimetaja. Veelgi enam: kontrollimata ja valeks osutunud andmetele toetub juhtkirjas Georg Aheri suhtes esitatud kahtlustus korruptiivses tegevuses. Korruptsioonisüüdistust ei ole Eesti Päevaleht tagasi võtnud ega ka faktidega tõestanud. Kirjutises on seega rikutud ka p. 1.5 nõuet – kellelegi ei tohi tekitada põhjendamatuid kannatusi.

Sellest tulenevalt leiab ASN, et Georg Aheri vastulause avaldamine ja ühe asjaosalise (Sirje Aheri) ees vabandamine ei korvanud Eesti Päevalehe mitmekordset eetikarikkumist.