Avaliku Sõna Nõukogu arutas Kuusalu valla volikogu liikme Sulev Valdmaa kaebust ajalehe "Sõnumitooja" tegevuse peale tema vastulauseks mõeldud kirjutise avaldamata jätmisel.

Nimelt avaldas ajaleht 30. juunil 1999 Sulev Valdmaa arvamusartikli "Arengukava – kas vajalik või nalja pärast". Sellele reageerisid diskuteeriva artikliga kaks vallavolinikku – Kalev Kornet ja Tajo Kadajas ("Kuusalu vallavolikogu liige hr. Sulev Valdmaa kutsub Kuusalu vallavolikogu ja -valitsust tegema ebaotstarbekaid kulutusi, et asuda muutma Kuusalu valla arengukava", 7.7.99). Sulev Valdmaa soovis sellele 26. juulil omakorda vastata, kuid toimetus ei pidanud võimalikuks seda kirjutist avaldada.

Sulev Valdmaa leiab, et tema kirjutise avaldamata jätmine on vastuolus ajakirjanduseetika koodeksi punktidega 5.1., 5.2. ja 5.3., sest Korneti ja Kadajase artikkel on Valdmaa hinnangul tema suhtes tõsiseid süüdistusi esitav materjal.

"Sõnumitooja" peatoimetaja Ülle Tamm selgitab oma vastuslauses, et Sulev Valdmaa uus kirjutis ei olnud vastulause koodeksi tähenduses, sest selles ei parandanud ta faktivigu ega tsitaate, vaid ründas oma oponente. Kirjutis oli liiga pikk, et see ajalehte ära mahuks. Kirjutise ilmumise suhtes ei olnud pooltel mingit kokkulepet. Toimetus lähtus neil kehtivast põhimõttest, et vaidlusküsimustes antakse igale osapoolele sõna diskussiooniks vaid üks kord.

Avaliku Sõna Nõukogu nendib, et eetikakoodeks kohustab väljaannet avaldama vastulause, kui soovitakse parandada avaldatud materjalis faktivigu ja tsitaate. Sulev Valdmaa avaldamata jäetud kirjutis aga ei ole ASN-i hinnangul vastulause, sest selles ei parandata faktivigu ega tsitaate, vaid see on diskuteeriv artikkel, mille avaldamine toimub kokkuleppel toimetusega. ASN leiab ka, et Kalev Korneti ja Tajo Kadajase artiklis esitatud kriitikat tuli Valdmaal kui avaliku elu tegelasel tavalisest enam taluda (p. 1.6.).

Seetõttu leiab ASN, et "Sõnumitooja" ei ole rikkunud head ajakirjandustava.