Avaliku Sõna Nõukogu arutas Pärnumaa Omavalitsuste Ühenduse juhatuse esimehe Jüri Puusti kaebust “Pärnu Postimehe” kirjutise “Vändra endine alevivanem kuritarvitas ametiseisundit süüdimatus seisundis” (Ester Vilgats, 11.6.98), “Eesti Päevalehe” kirjutise “Vändra eksjuht tappis enda” (Anu Saare, 27.6.98) ja “Õhtulehe” kirjutise “Suurriisumise sooritanud Vändra eksalevivanem saab tuhaks” (Rein Jõerand, 30.6.98) suhtes.

Kaebuse esitaja leiab, et kõik need kirjutised on tugevalt psüühilised rünnakud isiku või tema pereliikmete suhtes.

“Pärnu Postimees” kinnitab oma vastulauses, et kõnealune kirjutis tugineb uurija ütlustele ning kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi otsusele.Kohtuotsust ei oleks selles juhtumis kunagi tulnud, sest endine vallavanem tunnistati kriminaalkoodeksi mõttes süüdimatuks. “Eesti Päevaleht” ja “Õhtuleht” ei olnud otsuse tegemise ajaks oma selgitusi esitanud.

ASN asus seisukohale, et Vändra alevivanem on avaliku elu tegelane nii ametis kui ka sellest vabastatuna. Et temaga on juurdluse tulemusena seostatud suure summa omavalitsuse raha riisumist, on alevivanema tegevusest ning psüühilisest seisundist avalikkuse informeerimine õigustatud, kuigi ajakirjanduseetika koodeks näeb ette, et enesetappude uudisväärtust tuleb tõsiselt kaaluda (p 4.5). Teema käsitlemine on õigustatud ka pärast alevivanema enesetappu, sest riisutud maksumaksja raha saatus oli endiselt selgusetu. Selles suhtes leiab ASN, et ükski kaebuses nimetatud ajaleht ei ole selles suhtes rikkunud head ajakirjandustava.

Seega on ASN-i otsus “Pärnu Postimehe” ja “Eesti Päevalehe” suhtes vabastav.

“Õhtuleht” on enesetapust kirjutades kasutanud ka detaile (jäme nöör), millel puudub vaadeldava loo raames uudisväärtus ning mis põhjustavad põhjendamatuid kannatusi surnu perekonnale (p 1.5). Ka on “Õhtuleht” tsiteerinud anonüümseid isikuid, mis juhtumi traagilises kontekstis ei mõju usaldusväärselt. Selles suhtes on “Õhtuleht” rikkunud head ajakirjandustava.