Avaliku Sõna Nõukogu menetles Õhtulehe artiklit "Krooniline võlgnik abilinnapea Metsamaa?" (13.5.97) seoses Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa kaebusega.

Mait Metsamaa leiab, et artikkel on tendentslik, moonutab faktilisi asjaolusid ning ignoreerib kehtivat õigust. Metsamaa väidab, et tema seostamine firmaga AS M&A Projekt pole õige, sest ta pole selle firmaga seotud juba pool aastat. Metsamaa on nördinud, et tema vastulause avaldas toimetus kärbitult (14.5.97).

Õhtulehe peatoimetaja Hallar Lind kinnitab, et info Mait Metsamaa tegutsemise kohta nimetatud firma juhatuse esimehena pärineb Julianus Inkasso OÜ-st ja Krediidiinfost. Peatoimetaja selgitusel ei ole materjalis osundatud Metsamaa muudele ärilistele ettevõtmistele, seega pole heidetud varju Metsamaale kui kodanikule, ametnikule ja äritegelasele tervikuna.

ASN otsustas:

Mait Metsamaa Tallinna abilinnapeana on vaieldamatult avaliku elu tegelane. Avalikkusel aga on õigus teada avaliku elu tegelase tegevusest, eriti kui see mõjutab otseselt või kaudselt tema tehtavaid otsuseid. Nimetatud artiklis ei ole ajaleht öelnud, et Mait Metsamaa on krooniline võlgnik, nimetatud täiendi "krooniline võlgnik" järel on küsimärk.

ASN leiab, et Õhtuleht ei ole kasutanud fakte vääralt ning on tuginenud usaldusväärse(te)le allika(te)le. Allikas esineda võinud faktivigu sai Mait Metsamaa õiendada järgmise päeva Õhtulehe numbris. ASN asus seisukohale, et kärped Mait Metsamaa vastulauses pole põhimõttelised, vaid redaktsioonilist laadi, mistõttu pole vastulause avaldatud kujul moonutanud originaali mõtet.

Lause "Metsamaa? ei olnud firma majandusliku seisuga kursis" ei ole tekstis asetatud jutumärkidesse, mistõttu pole käsitletav Metsamaa täpse tsitaadina. On tõepoolest tõlgendamise küsimus, kas juhitava firma pikaajaliste võlgade mitteteadmine on käsitletav firma majandusliku seisuga mitte kursis olemisena või mitte.

Mait Metsamaa püstitab oma kaebuses küsimuse, kas ajakirjanik peab artikli kirjutamisel lähtuma kehtivast õigusest. ASN on seisukohal, et ajakirjanik ei pea tegutsema kui jurist. Ajakirjanik toetub ajakirjandusliku materjali loomisel ennekõike tavaloogikale, tavaanalüüsile ning tavasõnavarale. Õigusloogika ja õigusterminoloogia kuuluvad õigusprotsessi juurde.

Eeltoodut arvestades leiab ASN, et Õhtuleht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.