Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) arutas 28. veebruaril TTÜ toiduainete instituudi dotsent Tiiu Lieberti kaebust Eesti Ekspressis 24. novembril 1995 rubriigis Joogiekspress Meelike Ilusa (Liis Arujärve) artikli "Kuiva kurguga eestlane" kohta. Kaebaja, kelle intervjuule kirjutis tugineb, leiab, et loo autor on mitme eksimuse läbi kahjustanud nii tema kui ka eesti joogitootjate head mainet.

Tiiu Liebert viitab oma kaebuses järgmistele artikli autori eksimustele:

1. Autor ei pidanud kinni kokkuleppest käsikirja enne avaldamist T.Liebertile näidata, ehkki aega selleks oli üle nädala.
2. Autor ei täpsustanud teisest allikast andmeid Eestis tarbitavate jookide koguse kohta, ehkki intervjueeritav palus tal seda teha.
3. Artiklis esitatud tsitaadid ja allikaviited on ebatäpsed.
4. Ajaleht ei vastanud allika protestile loo ilmumise järel.


ASN saatis järelepärimise Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemäele, kes omakorda edastas selle vastamiseks loo autorile. Liis Arujärv, kes kaebuse menetlemise ajaks oli vahetanud töökohta, vastas ASN-le järgmist:

1. Kokkulepet näidata käsikirja allikale ei pidanud ajakirjanik endale siduvaks, kuna see sisaldas temapoolset tingimust "kui mul vähegi aega jääb". Soovitusena oli ta allika palve "Joogiekspressi" toimetajale edastanud.
2. Andmete täpsustamist ei pidanud ajakirjanik oluliseks, kuna tema sõnul oli tegemist soovituse, mitte kokkuleppega. Ajakirjanik väitis end siiski andmeid kontrollida üritanud olevat, kuid ebaõnnestunult: statistikaamet andnud tema küsimustele ebamääraseid vastuseid.
3. Ajakirjaniku arvates on Tiiu Lieberti poolt lausutud tsitaadid esitatud võimalikult täpselt, ehkki keele ja mõttetäpsuse huvides toimetatuna. Lausend "ei või keegi meist mahla või õlut ostes teada, kas ta seda sekund hiljem välja ei sülita" ei ole esitatud tsitaadina, vaid autori kogemust peegeldava kirjeldusena, mis on paigutatud intervjueeritava ütluste vahele.
4. Ajakirjanik koostas vastuselgituse teksti ning informeeris sellest "Joogiekspressi" toimetajat, kes lubanud selle sobival ajal avaldada.

ASN, arutanud poolte väiteid, otsustas alljärgnevat.

1. ASN taunib ajalehe käitumist, kes ei vastanud allika protestile ega andnud võimalust vastulauseks õiendamaks artikli eksitavat sisu. Lisaks veeretas väljaanne ASN-le vastuse koostamise toimetusest juba lahkunud ajakirjaniku kaela, püüdes nii asjast ise kõrvale jääda.

2. Ajakirjaniku lubaduses enne avaldamist intervjueeritavale artikli teksti näidata ei olnud viimasel mingit põhjust kahelda. ASN arvates on tegemist intervjueeritava tahtliku eksiarvamusse viimisega ehk eesti keeles - inimese petmisega. Sellise käitumisega kahjustas ajakirjanik ka oma kutsekaaslaste mainet allika silmis.

3. Kirjutisest ei nähtu, et oleks kasutatud rohkem kui ühte allikat. Artiklis ei ole täpselt eristatav, kus lõpeb tsitaat ja algab ajakirjaniku enda tekst. Tekstigraafiliselt ei ole ütlusi küll valesti kasutatud, kuid kuna artikkel on erinevate allikate arvamustest kokku pandud, mis ei ole üksteisest eristatavad, siis on allika huve kahjustatud.

4. Kui faktilist/arvulist materjali ei olnud võimalik täpsustada, oleks tulnud nende andmete kasutamisest kas loobuda või konkreetses osas viidata, et tegemist on kontrollimata andmetega.

ASN arvates on käsitatava artikli autor eksinud hea ajakirjandustava vastu ja asetanud dotsent Lieberti oma kolleegide ja lugejate ees halba ja rumalasse olukorda. ASN hindab ajakirjaniku head tahet, kes väljaande peatoimetaja eest vastata püüdis.