LAHEND
Avaliku Sõna Nõukogu arutas Harry Raudvere kaebust Eesti Ekspressi kirjutise „Sõjapäevik (787. päev)“ (Ekvard Joakit, 20.4.24) kohta.

Kaebuse kohaselt sisaldab artikli lause „Uuesti ilmus Bentley avalikkuse ette 2014. aastal, kui Venemaa toetatud separatistid alustasid Donetskis ja Luhanskis sõda Ukraina vastu.“ väärinfot: „Vaieldamatult elasid nimetatud piirkonnas ja sõjategevuse alguses Ukraina kodanikud, kelle nimetamine separatistideks nõuab faktidele tuginevat käsitlust, mitte üldsõnaliste ja põhjendamatute seisukohtade esitamist“. Kaebuse esitaja väidab, et tegemist on otseselt rahvusvahelise vaenu õhutamisega ja propagandistlike valeandmete teadliku ja tahtliku levitamisega. Eelnevalt oli kaebuse esitaja soovinud artikli autorilt selgitust küsides, millele ta tugineb, nimetades Luhanskis ja Donetskis elavaid inimesi separatistideks. Autor aga ei vastanud talle.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo vastas ASN-ile, et ajaleht on liitunud Pressinõukoguga, kuhu kaebaja saab pöörduda. Peatoimetaja lisas, et kaebuse esitaja võiks lisada, milliste ajakirjanduse eetikakoodeksi punktide vastu artikkel tema meelest eksib.

Avaliku Sõna Nõukogu palus hinnangut vaatlusaluse faktiväite kohta strateegilise kommunikatsiooni eksperdilt kol. Peeter Talilt, kes on Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige. Peeter Tali selgitab: „[Ajakirjanik] põhimõtteliselt ei eksi, sest sõda Ukraina vastu alustasid Kremli toetatud separatistid. Võib ka väita, et sõda Ukraina vastu alustas Putini režiim, kasutades kohalikke separatiste, keda juhtisid Vene eriväelased. See on tänase teadmise kohaselt üldteada tõsiasi, mida ei ole võimalik kahtluse alla seada. Vene eriväelaste juhitud separatistid üritasid oma kontrolli alla võtta lisaks Donetskile ja Luhanskile ka Harkivit ja Odessat. Putini režiim ei suutnud sinna kiiresti regulaarvägesid juurde tuua ja just seepärast õnnestus Venemaal okupeerida 2014 aastal vaid osa Luhanski ja Donetski oblastitest.“ ASN lisab, et artiklis ei nimetata separatistideks kogu Luhanski ja Donetski elanikkonda.

Eelnevale toetudes asus ASN seisukohale, et Eesti Ekspress ei ole rikkunud head ajakirjandustava. Varem on ASN sedastanud, et faktieksimus ega vaieldavus ei ole üldjuhul eetikarikkumine. Käesoleval juhul on aga ASN menetluse käigus selgeks teinud, et eksimust ei ole, mistõttu on põhjendamatu ka süüdistus, nagu oleks ajaleht õhutanud rahvusvahelist vaenu ja levitanud propagandistlike valeandmeid.

Ajakirjaniku suhtlust tema poole pöörduvate lugejatega ajakirjanduse eetikakoodeks ei käsitle, mistõttu selle kaebuseosa suhtes ASN seisukohta ei võta.

Prof. Epp Lauk, esimees